Lugemispäevik (2): Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources.

Digitehnoloogiaajastul praktiseeritakse järjest enam avatud haridust ja avatud õppematerjalide loomine, kasutamine ja levitamine on igapäevane nähtus. Seda enam on kasvanud nende materjalide kvaliteedi hindamise tähtsus ning antud artikkel võtab vaatluse alla hindamismudelite võrdluse. Seda põhjusel, et materjalide laialdane kättesaamisega ei ole otseselt tagatud nende kvaliteet ja hariduslik kasu, isegi vastupidi – madala kvaliteediga materjalide kasutamine raiskab õpetajate aega ja ettenähtud õpiväljundid jäävad saavutamata.

Hindamismudeleid on erinevaid ja nad täidavad kohati ka erinevaid eesmärke, mistõttu antud uuringu tulemused annavad hea ülevaate nendega tutvumiseks.  Uuringusse oli kaasatud 14 hindamismudelit..

Hindamismudeli kasutamissagedus ei taga tingimata vajalike tulemusi. Rakendatavus ja töökindlus on pigem need märksõnad, mida jälgida. Mudelite toimivuse parendamiseks on läbi viidud empiirilisi teste ja kasutajatuge, aga et paremini aru saada nende tõhususest on vaja neid evalveerida erinevate parameetrite kaudu. 

Parameeter	Leiud
Sisu – keskendub kvaliteedile, esitab kvaliteedinäitajad.	Esiteks: kuigi kõigi hindamismudelite peamine ülesanne on mõõta õppematerjalide kvaliteeti, võidi rõhutada erinevaid väärtusi ( nt. pedagoogika, standardid jms). Teiseks: kõik mudelid dekonstrueerivad mudeli väiksemateks valdkondadeks, mis omakorda koosnevad veel erinevatest kriteeriumitest. Nii luuakse mitmedimensioonilisus ja nüansirikkus.  Kolmandaks: paljudel mudelitel oli hindamiskriteeriumites kattuvusi, aga esines ka unikaalseid (nt. väärtus ja sponsorlus).  Neljandaks: reitinguskaalade väärtused on väga erinevad, esitatakse 4-5-punkti skaalal, binaarselt või puudub üldse.  Viiendaks: hindamisjuhendi olemasolu.
Arendusprotsess – kas mudelis on toimunud testimisi, tehtud parandusettepanekuid ja neid rakendatud.	Kõik mudelid on loodud olemasolevatele materjalidele tuginedes, aga vaid 6 neist olid läbinud empiirlisi testimisi. Kolme puhul on läbi viidud ka arendustegevusi.
Rakendatavus –  hindamismudeli konteksti laiahaardelisus.	Esiteks: 7 mudelit on universaalsed ja kasutatavad ainevaldkondade üleselt. Ülejäänute puhul märgati teatud kitsendusi kas ainepõhiselt või domeenipõhiselt.  Teiseks: kaustajaks arvuti (2 juhul) või inimene.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata mõningatest ühisosadest on mudelid mitmekesised, valikuvõimalustega ja laiahaardelised. Samas hindamisjuhendite ja testimise puudumised seavad sageli kahtluse alla nende usaldusväärsuse ja rakendatavuse. Analüüs näitas ka kasutajatoe olulisuse hindamismudeli väärtuse suurendamiseks ning tõi välja erinevad viisid selleks (koolitusmaterjal, esitlus, videod).

Digitaalse õppevara ühe kodutööna oli ka mul põhjust erinevaid hindamusmudelitega tutvuda. Nad kõik paistsid esmapilgul sarnased, kuid lähemalt vaatlusel tulid välja eripärad.

Lugemispäevik on digitaalse õppevara õppeaine üks ülesanne ja hindamisele pääsemise eelduseks.

Allikas:

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389

Rühmatöö ülesanne

Rühma liikmed: Elena, Kristel ja Merlin

Kursust läbiva rühmatöö eesmärk on luua ühe kindla sihtrühma jaoks interaktiivse digiõppevara kogumik eKoolikoti abil, kasutades selleks vähemalt kolme erinevat autorsüsteemi/teenust (nt. sisuloome.e-koolikott.ee, LearningApps, NearPod, Youtube, Geogebra).

Töö asub e-Koolikotis SIIN

Esimese ülesande tegevused:

• Koostada kogumiku esialgne struktuur.
• Jagada rühmasiseselt ülesanded ja rollid
  • Merlin – lõigud kolmnurgas
  • Elena – kolmnurga pindala, liigitamine külgede järgi, e-Koolikotti ülespanemine
  • Kristel – kolmnurkade liigitus nurkade järgi
• Õppevideo salvestamine ja sellele interaktiivse küsimuse lisamine H5P-ga.
• Õppematerjali kvaliteedi hindamismudeli koostamine.

Meie grupi teema on MATIK õppekomplekt põhikoolile geomeetrias.

Õppekomplekti loome eKoolikoti keskkonda kasutades H5P branching scenario vormi

Kogumiku esialgne strukuur (Elena)

Rühma poolt loodava digiõppematerjali kvaliteedi hindamismudel asub SIIN. (Merlin)

MINU ÕPPEVIDEO asub eKoolikotis.

• Teema: 8. klassi geomeetria, kolmnurga kesklõik.
• Töökeskkonnad:
  • Visuaal – LiveBoard
  • Salvestamine – OBS Studio
  • Töötlemine – Paint.net, IMovie, (Shotcut)
• Kogemus – väga aeganõudev protsess. Esiteks teema selgekstegemine endale, stsenaariumi väljamõtlemine ning kirjapanek. Teiseks jooniste tegemisesks sobiva keskkonna leidmine. Kolmandaks video salvestamise ja töötlemise keskkondadega tutvumine ja katsetamine. Esitan oma video küll ära, aga lõpuni rahul praegu ei ole – peamiselt seetõttu, et aktiviseerivad küsimused esitab H5P keskkond viisil, mis varjab ülesande vastamiseks vajaliku informatsiooni. Ei osanud seda video tegemisel kohe arvestada ja praeguseks ei ole jaksu ja mahti, et mitu sammu tagasi võtta, et video uuesti ja paremini kokku panna.

Kogumiku link eKoolikotis asub SIIN

• 

• 

Lugemispäevik (3) – Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content

Integreerituna tavapärasesse õppimisviisi on õppevideotel oluline roll kõrghariduses ning asendamatu info edastamise vorm veebikursustel. Tehnoloogia kasutamine muudab õppimise tõhusamaks, aga milliseid videoid võiks valida või luua, et need aitaksid kaasa õpitulemuste saavutamisele? Vaatluse alla võetakse kolm aspekti:

• vaimne koormus
• õppijate kaasamine
• aktiivõpe

Vaimne koormus

Videote loomisel tuleb meeles pidada kognitiivse ehk vaimse koormuse teooriat, mille kohaselt inimese mälu erinevad komponendid töötlevad infot erinevalt ja et toimuks õppimine on sensoorse mälu ülesanne võimalikult efektiivselt aru saada, mida töömälus, mille maht on limiteeritud, töödelda, et info jõuaks edasi pikaajalisse mällu. Seega, kui töödeldakse uudset informatsiooni, mis võiks minna töömälust pikaajalisse mällu, on vaja, et üleliigne ja ebavajalik info ei segaks uue informatsiooni töötlemist.

Sellele mälumudelile tuginedes on õppekogemusel kolm komponenti.

• sisemine kognitiivne koormus – määrab õppematerjali mõistmise ja õppimise keerukus. See ei arvesta, kuidas on õppematerjal esitatud või mida peaksid õpilased tegema, et õppematerjalid täielikult omandada. Madal sisemine koormus: sõnade õppimine; kõrge siemine koormus: grammatika;
• tegelik kognitiivne koormus – kognitiivse aktiivsuse/tegevuste tase, et saavutada õpivälundid. Näiteks võrdluse läbiviimiseks on vajalik teha analüüs, selgitada välja vajalikud sammud ülesande täitmiseks;
• väline kognitiivne koormus – tunnetuslik pingutus, mis ei aita õppija soovitud õpitulemuse poole. See on sageli halvasti kavandatud õppetunnist tulenev koormus (nt segased juhised, lisateave).

Õppematerjalide koostamisel tuleb silmas pidada välise kognitiivse koormuse minimeerimist ja sisemise kognitiivse koormusega, mis määrab õppematerjali mõistmise ja õppimise keerukuse. Töömälule aitab kaasa kaks kanalit, visuaalne ja auditiivne, aga mõlemad võivad põhjustada ka kognitiivse mälu ülekoormatust. Selle vältimine ongi disainistrateegiate ülesanne ja välja pakutakse neli erinevat:

• viitamine – ekraanil kuvata teksti või sümbolite esiletõstmine;
• segmenteerimine – võimaldab tegeleda väikese koguse informatisooniga korraga (nt ajaliselt lühikesed videoampsud või video sees pauside tegemine küsimuste küsimiseks);
• elimineerimine – üleliigse kõrvaldamine (nt muusika, taustainfo, animatsioonid);
• heli ja pildi kasutamine – teabevoo suurendamiseks kasutada sobivat teabekanali liiki kas eraldi või tasakaalustatuna koos.

Õppijate kaasamine

Kui õpilased ei ole kaasatud, siis nad ei õpi. Õppevideote loomisel tuleb silmas pidada keep it short põhimõtet. Pikemate videote kui 6–9 minutit tegemine on raisatud pingutus.

Video pikkus	Video seotus
6 minutit	100%
9-12 minutit	50%
12-40 minutit	20%

Tabel. 1 Videote pikkuse ja seotuse suhe

Mitteametliku kõnelemisviisi kasutamine kaasab õppijaid paremini kui ametlikus vormis rääkimine, sest see loob partnerlustunnet. Olulised on aktiivne ja entusiastlik kõneviis. Lisaks suurendab kaasatust tunne, et video on loodud just selle aine jaoks just nendele õppijatele. Videote taaskasutuse puhul tuleks sel juhul jälgida, et valitakse video, mis sobib antud kursuse keskkonda. Kui see ei õnnestu, saab videot tuunida, lisades juurde omapoolseid selgitusi (nt teksti näol), et tõsta video asjakohasust.

Aktiivõpe

Õppevided aitavad kaasa ennastjuhtivale õppimisele muutudes passiivsest õppijats aktiivseks. Selleks võiba kasutada järgenvaid strateegiaid

• Interaktiivsete küsimustega video – aitavad oprimeerida kognitiiset koormust – välise koormuse vähendamist (nt ärevus) ja tegeliku koormuse suurendamist (mõtete koondamine, märkmete tegemine). Vahelelükitud küsimused võivad tekitada teadmiste testimise efekti andes võimaluse mälu suurendamiseks ja varasema teabe kasutamiseks. Vähemoluline ei ole ka enesehindamise võimalus video lõpus (seda võib teha ka juhendaja).
• Interaktiivsed funktioonid õpilastele kontrolli andmiseks – õppijad, kes saavad videote abil protsesse juhtida või kontrollida, saavutavad paremad õpitulemused, sest saavad ise valida olulisima või vajadusel liikuda edasi-tagasi.
• Suunavate/juhendavate küsimuste kasutamine – sissejuhatuses suunavate küsimuste küsiminine parandab oluliselt testitulemusi. Suunavad küsimused aitavad oluliselt kognitiivse koormuse suurendades tegelikku ja vähendades välist, sest suunab kohe alguses õppijate tähelepanu kõige olulisemale, mis juhtuma hakkab.
• Video kui üks osa ülesandest – videote kasutamine ühe osana suuremast ülesandest aitab paremini mõista kogu ülesande konteptsiooni.

Oluline on meeles pidada, et video vaatamine võib olla passiivne kogemus nagu lugemine, õppevideod saab aga muuta aktiivse õppimise ja enesehindamise protsessi osaks, et saavutada soovitud osalust ja õpitulemusi.

Lugemispäevik on digitaalse õppevara õppeaine üks ülesanne ja hindamisele pääsemise eelduseks.

Allikas:

Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125

Lugemispäevik (1): Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review

Digitaalsete õppematerjalide repositooriumite kasutamine on kõrghariduses tavapäevane praktika ja oluline osa haridussüsteemist. Varasemalt on läbi viidud uuringuid, kui sageli repositooriume kasutatakse, vähem on aga uuritud haridustöötajate ehk kasutajate valikuid mõjutavat otsuseid ja käitumisi. See on aga eriti oluline, et mõista erinevaid õpetamispraktikaid ja neid mõjutavaid subjektiivseid, institutsionaalseid, kultuurilisi ja didaktilisi tegureid. Kirjanduse ülevaatel põhinev kaasaegne uuring annab sellest ülevaate. Tegemist on kombineeritud uuringuda.

Narratiivse uuringu eesmärk oli keskenduda varasemate tehtud uuringute analüüsile. Esimesena tõsteti esile Ochoa poolt läbi viidud uuringut, mis tõi välja repositooriumite kasutamise reeglipärasused. Ta nendib, et suuri repositooriume on vähe ja neid iseloomustab kaks kasvufaasi- esimesed kuni kolm aastat väga aeglane, aga edaspidi kasvab oluliselt sisendide arv. Tema uuringu peamisi järeldusi on “participation inequality” , kus ta eristab kasutajate erinavaid panuseid vastavalt repositooriumite tüüpidele. Õpiobjektide repositooriumidesse ja referatooriumitesse panustab oluliselt väiksem hulk kasutajaid oma materjale kui avatud kursustele ja õpihaldussüsteemidele. Ka kasutajate eluiga keskkonnas on viimaste puhul pikem.

Repositooriumite kasumlikkus seisneb hariduslike materjalide taaskasutamises. Seda on kirjeldatud ka kui Learning Object Economy ehk kus kõigepeale jagatakse õppematerjali ning seejärel taaskasutatakse ja täiustatakse eesmärgiga luua kvaliteetseid õppematerjale. Digitaalne ökosüsteem, mida kahjuks paljud õpetajad ei ole veel omaks võtnud ja nii taaskasutatakse vaid 20% õppematerjalidest. Avatud õppematerjalide puhul on toodud välja 7 peamist põhjst, miks algset sisu muudetakse: 1) visuaalsed muudatused, 2) üldine toimetus, 3) koostööga seotud muudatused, 4) metaandmete muudatused, 5) keerukuse vähendamine, 6) tõlkimine 7) mitmesugused muud mudatused. Uute versioonide loomine visuaalse ja tehnilised muudatuste tulemusena olid kõige levinumad taaskasutusviisid.

Hariduslikel materjalidel on nö eluiga, mis hõlmab loomise, märgistamise, avaldamise, kasutamise ja korduskasutamise protsesse. Neid protsesse mõjutavad nii insitutsioonilised, kui ka pedagooglised, didaktilised ja subjektiivsed tegurid. Nii mõjutab näiteks loomisprotsessi sellised elemendid nagu institutsiooniline motivatsioon, õpetaja motivatsioon, majanduslikud aspektid (palgad, kulud, seadmed jne). Metaandmete lisamine materjalidele on materjalide suura hulga tõttu äärmiselt vajalik, kuid tülikas ja aeganõudev lisakohustus kasutajale, mis suurendanud muret keskkondade metaandmete automaatsele väljastamise metoodikatele ja kasutusmugavusele. Veel ühe probleemse valdkonnana on välja toodud materjalide hindamise kvaliteeti, mis praegusel juhul põhineb peamiselt keskkonnaiseste kasutajate ja ekspertide arvamustel ja hinnangutel. Üleminek struktureerimata kvaliteedilehindamismudelitele võimaldaksid rohkemaid ja tõhusamaid pingeridasid, soovitusi ja otsinguid.

Süstemaatiline ülevaade avatud õppematerjalide kohta vaatles avatud õpikuid, mis peaksid olema samaväärsed tavaõpikutega, kuid nende kasutuselevõtmine ei ole väga levinud . Uuritud on kasutuselevõtu mõjusid ja mustreid Uuringuid on tehtud ka hoiakute, arusaamade ja praktikate väljaselgitamiseks, mis ütlevad, et õppejõududel on valmisolek omalodud materjale jagada, aga seda pigem kolleegide vahel. Väärib märkimist, et ühe uuringu põhjal 50% küsitletutest kasutavad avatud materjale, kuid vaid 12% jagavad ise. Ajendava tegurina tuuakse välja positiivset suhtumist avatud haridusele ja kasvavat mainet. Siiski on selgunud, et vaid veerand materjalidest taaskasutatakse. Uuringud digitaalsete repositooriumite kasutuselevõtust näitavad, et kohalikke repositooriume kasutatakse rohkemal määral kui globaalseid. Selge on see, et selles valdkonnas peavad uuringud kindlasti jätkuma. Kuna seni on paljud neist tõestanud repositooriumite vähest kasutamist erinevate hoiakute, tavade ja arusaamade tõttu, siis jätkuvad uuringud peaksid keskenduma ka edaspidi erinevate kultuuriliste ja institutsiooniliste tegurite mõjutuste uurimisele. Erinevate tehnoloogiliste lahenduste leidmine kasutatavuse tõstmiseks nõuab järjepidevust ja võrdlevaid analüüse.

Lugemispäeviku kirjutamine on digitaalse õppevara õppeaine üks ülesanne ja hindamisele pääsemise eelduseks.

Allikas:

Rodes-Paragarino, V., Gewerc-Barujel, A., & Llamas-Nistal, M. (2016). Use of Repositories of Digital Educational Resources: State-of-the-Art Review. IEEE Revista Iberoamericana De Tecnologias Del Aprendizaje, 11(2), 73–78. https://doi.org/10.1109/RITA.2016.2554000

Digitaalne õppevara – õpileping

Link ainele : Digitaalne õppevara – Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursus (wordpress.com)

Esimene teema on valminud digitaalse õppevara esimese loengu kodutööna.

Teema – Õpetajana töötades huvitavad mind eelkõige praktilised ja minu igapäevast tööd puudutavad teemad nagu digitaalsed õppematerjalid, nende koostamise protsess ja kvaliteet. Kindlasti on need teemad seotud autoriõigustega. Olen teadlik vaid vähestest repositooriumite olemaolust (teadvustamata selle nimetuse tähendust) ja kindlasti on need alakasutatud minu poolt- see võiks nüüd muutuda.

Eesmärgid 

Eesmärk 1. Olen teadlik erinevatest repositooriumitest, nende võimalustest ja eripäradest. Miks? Teen ennast e-koolikotiga sõbraks, et mõista selle keskkonna otsingusüsteemi, et lihtsustada minu igapäevast tööd. Laen e-koolikotti enda loodud õppematerjali, mis vastab kvaliteetse õppevara nõuetele, et soodustada materjalide ringkasutust.

Eesmärk 2. Oskan digitaalse õppevara loomisel järgida sisulitsentse ja autoriõiguse põhimõtteid. Miks? Sellega on tagatud minu loodud õppematerjalide probleemivaba levitamine.

Eesmärk 3. Oskan koostada õppekavale vastavaid atraktiivseid ja interaktiivseid õppematerjale (testi, küsimustikud, multimeedia). Miks? Õppetöö riksatamine minu enda jaoks, minu õpilaste jaoks ja ka võimalusel kolleegide jaoks (kolleegilt kolleegile sisekoolitused).

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Eesmärkide saavutamiseks kavatsen osa võtta kõikidest kontakttundidest ja olla neis ka “kohal”. Kodutööde õigeaegne (võimalusel enneaegne) esitamine eeldab head ajaplaneerimist, mille paremaks toimimiseks olen seekord ühildanud töö ja kooli kalendrid. Püüan õppida läbi praktika ja siduda loengu sisu tööga ehk katsetada uusi teadmisi oma igapäevatöös õpilastega.

Vahendid/ressursid 

Jätkan varasemate ja praeguste kursusekaaslaste blogipostituste lugemist, et avardada mõttemaailma. Ideid ammutan repositooriumitest. Ligi hoian loengumaterjalid, vajadusel kasutan võimalust loengut taaskuulata.

Hindamine 

Grupitöö tulemusena on valminud digiõppevara, mis sobob avaldamiseks ekoolikotis. Minu töökavadesse on ilmunud uued erinevatest repositooriumitest leitud digitaalsed õppevarad ja olen loonud neid ka ise oma õpilaste jaoks.

Aine on edukalt läbitud.