Õppedisaini alused. Kursuse refleksioon.

WHAT? – Mida õppisin?

Õppedisainiga puutusin kokku esimest korda. See mõiste ei olnud mulle võõras, kuid ma ei ole seda oma töös varem teadvustanud. Olen aga oma töös varasemalt kokku puutunud õppeprotsessis käsitletud kursuse loomise nelja erineva faasiga- eriti õppesisu valiku ja struktureerimise, õppematerjalide arendamise ja evalvatsiooniga. Kursuse käigus sain käe valgeks mitmes erinevas keskkonnas, kus pidi läbi viima grupitöid või tunnitöid, väga tänuväärne kogemus!

Väga meeldis rühmatöö, kus kõigi meeskonnaliikmete töö eraldi andis kokku lõpuks ühtse terviku. Mahuka töö jaoks oli piisavalt aega, tegime seda väikeste osaülesannete kaupa ja see andis võimaluse oma mõtetel rohkem settida ja vajadusel parandada-täiendada.

SO WHAT? – Ja mis sellest?

Mõistetest ja teooriatest jäi enim meelde evalvatsioon ja Merrili “kivike tiigis” mudel. Mudel, kus ülesanded lähtuvad whole taskist, aga probleemi lahendatakse läbi tegumite ehk erinevate osaoskuste ja pärast mõningast pusimist tundus see üsna loogiline ja arusaadav. Kas ka igapäevases töös tervenisti ülevõetav ja rakendatav, ma kahtlen, kuid osa sellest muutis küll mu lähenemist õpilastele ülesannete andmisel. Eriti meeldib mulle põhimõte, et lähtutakse elulisest probleemist ja kuna elulised ülesanded võivad olla lahendatud mitmel erineval moel, ei ole sageli ühte õiget lahendust. See annab parema seotuse päris elu ja teooria vahel, parema ettekujutuse õpitu vajalikkusest ja annab ka õpilastele vabaduse ja kindluse, et eksimisvõimalus on väike.

Samuti olen aktiivsemalt hakanud kasutama evalvatsiooni ja seda väga erinevatel viisidel- naerunägude joonistamine, skaalal hindamine, sõnapilve moodustamine jne. Õpilastele ja ka mulle on andnud see olulist tagasisidet nii tunnile, klassikaaslastele, õppematerjalile, aga ka minule kui õpetajale. See on olnud mänguline osa tunnist, mis on heaks punktiks tunnile või teemale.

NOW WHAT? – Kuhu edasi?

Ilmselt jätkan oma uute oskuste ja teadmiste kasutamist igapäevases töös- olevikus toimuv on ka tulevik. Selge on see, et tervet kursust põhitöö kõrvalt disainida on keeruline ja võimalik, et ka ebavajalik, aga väikeseid osi rakendada või disainida tavapärasest erinevalt ja läbimõeldumalt on küll mõeldav.

2. loeng. Merrilli õppedisaini mudel

Merrilli mudelit iseloomustab probleemikeskne lähenemine ja elulisus. Keskendutakse õppija vajadusele ja ülesanded ehk tegevuste jada (tegumid) püstitatakse vastavalt oskuste arenemisele kergemast keerukamani. Tegumid, mida läbi lahendades saavutatakse osaoskused, täidavad kõik peamist eesmärki (whole task). Tegumeid võib olla mitmeid ja neid kasutatakse läbivalt kogu tunni (koolituse, kursuse) jooksul. Õpilasele on abiks juhendaja taandav toestamine (scaffholding).

Merrilli õpetamise esmased printsiibid õppejõu näitel. Ülesanded lähtuvad whole taskist, aga probleemi lahendatakse läbi tegumite ehk erinevate osaoskuste.

  • probleem: Susan plaanib oma kohviku laiendamiseks pangast laenu saada, aita tal kuluaruanne “arvutisse viia”
  • aktiveerimine (varem õpitu meeldetuletamine, seostamine uue teemaga): näited ja varasemad teadmised sagedustabelite koostamise kohta
  • demonstreerimine (õppijatele õpitavate tegevuste ettenäitamine, seostades konkreetseid näiteid üldiste reeglitega): Õpetaja koostab ekraanil Exceli tabeli kontrolltöö tulemuste kohta
  • rakendamine (õpitud teadmiste praktiline rakendamine tegevuses, koos korrigeeriva tagasiside ja taanduva toestamisega): Õpilane koostab iseseisvalt Exceli abil spordipäeva tulemuste edetabeli
  • lõimimine (õpitu seostamine õppijate igapäevase eluga, suunates neid avalikult reflekteerima, arutlema ja argumenteerima õpitud teadmisi ja oskusi): Õpilane koostab Exceli tabeli klassiekskursiooni eelarve arvutamiseks.

Õpitavat uut teadmist õpitakse läbi erinevate esitusviiside õppevaras. Nii saab infot esitleda (tell), kirjeldada juhtumit (show), meenutada infot (ask) ja oskusi rakendada (do)

Allikas: Mart Laanpere loenguslaidid

Merrilli strateegiaks on kasutada harjutusi ja ülesandeid korduvalt läbi erinevate terviktegumite. Läbi erinevate protseduuride kohandub õpilase erinevates situatsioonidel ülesandega hakkama saama, neid korratakse niikaua kuni õppija tuleb terve tervikülesandega- eelpoole olev näide- oskab kasutada Excelit.

Rühmatöö

•Koostage 8.klassi informaatika e-kursusel teemale “Personaalse õpikeskkonna loomine” kolm ülesannet üheks tunniks (tunni teema: blogi kujundus, see ei ole esimene tund blogi õppimisel), neist vähemalt kaks olgu struktureerimata ülesanded (eri lahendustega)

Tegum: Klassi blogi loomine (nt. sõpruskooli külastuse kontekstis)

ASK nimeta blogi menüüd, mida soovid oma blogikeskkonnas kuvada.

Täiendus: õpetaja poolt on ettetehtud ja näidatud paar menüüd, õpilane jätkab (scaffholding)

Tegum: Õpilasfirma veebilehe loomine ajaveebina

DO vali sobiv veebilahenduse teema, mis sobib teie firma stiili ja teemaga (mall). Lisa firma logo (olemas)

Tegum: Õpilasesinduse uudiskirja avaldamine blogi kujul

DO loo uudiskirja (uudiskiri on valmis) postituse visuaal, kus on erineva fondiga pealkiri, tekst, lisa vähemalt üks pilt, video. muuta blogipostituse

Täiendus: font on ette antud valitud malli poolt, aga olemasoleva teksti paigutus ja foto lisamine sobib.

Õpiväljundid

Õpiväljundid tuleb sõnastada sooritusena.

Iga tegumi kohta saab määrata mõõdetaval kujul sooritamise viisi ja tingimused.

Mõõdetavus tähendab soorituskesksust (mitte kasutada sõnu “teab”, “mõistab” jms, vaid “nimetab”, “kirjeldab”.

Merilli taksonoomias on rakendamine madalam tase kui mõistmine (tehnilistes sooritustes), sest sageli osatakse küll asja teha, aga miks just nii, selleha jäädakse hätta. (Feizel-Schmitz mugandus: Rakendamine on enne mõistmist).

Allikas: Mart Laanpere loenguslaidid

1. loeng. Kahe õppedisaini mudeli võrdlus

Erinevad õpiteooriad annavad erinevaid suuniseid, kuidas struktureerida erinevate õpitegevuste jada moel, mis täidaks kõige paremini õppija eesmärke. Kahe õppedisaini mudeli võrdluseks valisin Dick & Carely õppedisaini ja Merrili õppedisaini.

Üks tuntumaid õppedisaini mudeleid on David Merrill’i poolt kujundatud õppedisaini mudel „Kivike-tiigis“ (ing.k.Pebble-in-the-Pond). Kivi vette visates tekivad veepinnale laineringid ja sellest visuaalist on inspireeritud ka mudeli nimetus ja kirjeldus. Laineringid kirjeldavad nimelt ülesande lahendamise erinevaid etappe.

Merrill alustas õpetamise kirjeldamist esmastest õpetamise printsiipidest (first principles of instruction) (Joonis 1.)

Joonis.1 Esmased õppimise printsiibid. First principles of instruction (Merrill 2007)

Nendest printsiipidest lähtudes lõi Merrill “Kivike tiigis” õppedisaini mudeli. (Joonis 2.)

Joonis 2. “Kivike tiigis”. A Pebble-in-the-Pond approach to instructional design. Merrill (2007)

Kivike tähistab õppija jaoks probleemi või elulist ülesannet, mida lahendama hakata. Ülesanne peab sisaldama kolme komponenti: sisendit, eesmärki ja lahendust. Kuna elulised ülesanded võivad olla lahendatud mitmel erineval moel, et ole sageli ühte õiget lahendust.

  • 2. laine täistab ülesannete jada, kus iga järgnev ülesanne peab täiendama eelmist Ülesanded peavad olema samuti elulised, et need aitaks lahendada tegelikku probleemi.
  • 3. laine tähistab , et kaardistada oskused ja teadmised, mida õppijad vajavad ülesande või probleemi lahendamiseks.
  • 4. laine tähistab ülesannete täitmiseks õpetamisstrateegiate määratlemist: esitlus, näitlikustamine, meenutamine ja rakendamine.
  • 5. laine tähistab vajalike liideseid: materjalide loomist ja lisamist vastavale õpikeskkonnale.
  • 6. laine tähistab produtseerimist. mudeli ettevalmistamist tootmiseks.

Kui Merrili õpidisaini keskmes oli eluline probleem, mis määrab eesmärgi ja ülesanded, siis teise, Dick & Carey õpidisaini puhul on olulisemal kohal õppija ja tema olemasolevatel teadmistel ning selle põjhal luuakse strateegiad ja materjalid uute teadmiste või oskuste omandamiseks. Mudel koosneb 10-st komponendist (Joonis 1.)

Joonis 1. Dick & Carey mudel. Dick and Carey Instructional Model (2016)
  1. Üldiste eesmärkide määramine (goals)
  2. Sihtrühma ja ainevaldkonna analüüs (analyze)
  3. Sihtrühma teadmiste ja oskuste tase määramine (conduct)
  4. Oodatavate õpitulemuste sõnastamine (write)
  5. Hindamisvahendite määramine ja koostamine (develop instruments)
  6. Õpetamise strateegia määramine (strategy)
  7. Õpetamise vaatlemine ja analüüs (revise)
  8. Õppematerjalide loomine ja valimine (materials)
  9. Formaalne hindamine (formative evaluation)
  10. Summaarne hindamine (summative evaluation)

Mudelis on enamus tegevusi omavahel järjestikulises sõltuvuses, mis teeb sellest lineaarse mudeli. Ka Merrili mudel on lineaarne, kuid erinevuseks on õpetaja roll kogu protsessis- esimese puhul on see roll oluline lõpuni, viimase puhul järjest taanduv. Sellest lähtuvalt saab neid ka erinevalt rakendada- Merrilit pigem individuaalseks õppeks, Dick & Carey pigem suurte gruppide väljaõpetamiseks ja algajate aitamiseks.

Kasutatud kirjandus:

Kurt, S. (2015). Dick and Carey Instructional Model. https://educationaltechnology.net/dick-and-carey-instructional-model/ (26.09.2020)

Merrill, M.D. (2007). A Task-Centered Instructional Strategy. Journal of Research on Technology in Education, 2007, volume 40, number 1 (33-50) https://mdavidmerrill.files.wordpress.com/2019/04/task_centered_strategy_published.pdf (26.09.2020)

Näiteid õpisüsteemidest

Õppedisaini aluste esimese loengu ülesanne oli leida näiteid erinevatest õpisüsteemidest.

Lingvist

Eestlaste arendatud keskkond, mis kaardistab õppija vajadused ja kohaneb vastavalt sellele. Saab kasutada nii arvutis kui ka applikatsioonina alla laadida. Õppija partnerina kasutatakse tehisintellekti. 

Duolingo

Keeleõpe tasuta, ise õppides ja mängeldes. Samuti nutitelefoni allalaaditav keskkond, mis võimaldab õppida ka teel olles. Õpetab 33 erinevat keel.  Uue keele õppimine toimub inglise keele põhjal ja teeb seda mänguliselt ja vaheldusrikkalt. Õppeprotsess on üles ehitatud levelitena, samas korrates juba õpitud teadmisi. Keskkond on sobilik ka keeleõpetajatele koolis. 

Õpisüsteemi prototüüp- projektirühm ja teema.

Teema: Liikluskasvatus. Teooriaõpe.

Rühmaliikmed: Maiki Hint, Külli Kama, Merlin Vares

Sihtrühm: 10-15 aastased noored

Vajadus: Jalgrattur võib sõiduteel üksi (ilma täiskasvanud saatjata) sõita alates 10. eluaastast, kui ta tunneb liiklusreegleid ja omab jalgratturi juhiluba. Jalgratturi juhiluba peab olema kõigil 10–15-aastastel sõiduteel sõitvatel jalgratturitel. Jalgratta juhilubade saamiseks vajalikud teadmised õpitakse selgeks jalgratturi koolitusel.

Probleemi püstitus: Jalgratturi ettevalmistamise teemade loetelu on koostatud 10–15-aastase jalgratturi õpetajale juhindumiseks jalgratturi juhiluba taotleva õpilase liiklusõpetuse läbiviimisel. 

Pärast õppe läbimist peab õpilane tundma liiklusreegleid, oskama hinnata jalgratta tehnoseisundit ja selle valmisolekut liikluseks, oskama jälgida liiklust ja tegema õigeid otsuseid, oskama valitseda jalgratast, ennetada ohte ning tegutseda riske vältides.  Õpilane peab koolituse käigus saama sellised teadmised ja oskused, et ta on võimeline iseseisvalt, ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt liiklema. 

Teooriaõppe tööplaanis tuleb teemasid käsitleda metoodiliselt loogilises järjestuses ning need peavad hõlmama teemade loetelus toodud teemasid ja tegevusi.

Õpisüsteem: e-kursus

Õpikeskkond: Google Classroom