Innovatsioonimudeli analüüs

Digipeegli raamistik

Digipeegel on organisatsiooni digiküpsuse kvaliteedijuhtimise raamistik, mis annab võimaluse kaardistada koolil digiküpsust ja juhtida digi-innovatsiooni eesmärkide seadmise kaudu.

Digiküpsuse hindamisvahend „Digipeegel 2.0“

Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitud Digipöörde programmi 2016-2019 eesmärkide saavutamiseks ja konkreetsete tegevuste planeerimiseks kutsehariduses on vaja kaardistada kutseõppeasutuste digivõimekuse hetkeseis.

Selleks on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus koostöös Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudiga loonud enesehindamise mudel kutseõppeasutuste digiküpsuse seireks ja hindamiseks.
Organisatsiooni digiküpsuse all mõistakse kvaliteedijuhtimise raamistikku, mille abil on võimalik kirjeldada ja võrrelda õppeasutuse hetkeseisu ja arengudünaamikat digitaristu, õpetamis- ja õppimismeetodite, õppevara, õppijate ja kutseõppeasutuse personali digipädevuste ning muutuste juhtimise valdkondades. Kui seni on innovatsiooni haridusvaldkonnas püütud levitada eelkõige mikro- (õpetajakoolitus, õpetajate võrgustikud, konkursid, projektid) ja makrotasandil (riiklikud õppekavad ja regulatsioonid (strateegiad, programmid, õppekavauuendus, kvaliteedisüsteem, eksamikorraldus, välishindamine)), siis Eesti elukestva õppe strateegia 2020 [3] tõstab esile mesotasandi ehk kooli tasandi innovatsiooni juhtimise mudeli.

Mesotasandi innovatsioon

Joonis 1. Mesotasandi innovatsioon

Õppiv organisatsioon on organisatsioon, kus väärtustatakse uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis. Põhineb osaleval juhtimisel. Eelduseks on intellektuaalne kapital, mille aluseks on töötajate süsteemne õpe ja teadmusjuhtimine, kus töötajate teadmus, kogemused ja väärtused muutuvad organisatsioonis väärtusteks, kui neid jagatakse omavahel ja see kajastub tegevuses. Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist tulevikus, mis on meile oluline. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttelised mudelid, ühine visioon ja meeskondlik õppimine [4]

Eesmärgid

• kaardistada õppeasutuse digipädevuse hetkeseis
• sellest tulenevalt seada eesmärgid ja tegevused digi-innovatsiooni süsteemseks arenguks
• eelneva tegevusega astuda samme Digipöörde programmi 2016 – 2019 tegevuste täitmiseks

Digipeegli mudeli kontseptuaalne alus

Mudeli aluseks on Kanada haridusuuenduse uurija Michael Fullani uuringud ja seisukohad. Tema uuringust Stratosphere (2013) tuuakse välja kolm aspekti, millega tuleb hariduse reformimisel arvestada (Joonis 2):

• tehnoloogia, mis on eelduseks kooli digipöörde sooritamisel;
• pedagoogika, mis kannab endas peaeesmärki;
• muutuste juhtimine, mis peaks olema eesmärgipärane, regulaarne muutuste levitamine ning nende püsivaks tegemine.

Joonis 2. Kooli digiküpsuse enesehindamisvahend

Mudeli kirjeldus

Digiküpsuse hindamismudeli näol on tegemist koolipõhise digiinnovatsiooni juhtimise protsessimudeliga, mille abil iga õppeasutus määrab ise oma innovatsiooni fookuse, sammud ja tempo kolmes põhilises arendusvaldkonnas:

1. muutnud õpikäsitus (pedagoogiline innovatsioon),
2. muutuste juhtimine organisatsiooni tasandil
3. õppeasutuse digitaristu kaasajastamine (eelkõige 1:1 arvutikasutamise mudelile ülemineku võtmes).

1. Õpikäsitus. Muutunud õpikäsitus tähendab õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavat arusaama õppimise olemusest.

1.1. Digiajastu töövõtted ja digipädevused. Hindamise objektiks on digiajastu töövõtete rakendamine ning õpetajate ja õppijate digipädevuste tase, mis antud kontekstis tähendavad õpetajate ja õppijate valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes.

1.2. Õppekorraldus. Hindamise objektiks on digiinnovatsiooni ja digikultuuri soodustavate tingimuste loomine õppekorralduses. Digikultuur on digiajastule omane suhtlus-, õpi- ja töökultuur, mida iseloomustab digitehnoloogia vahendatud eneseväljendus, teadmusloome, suhtlus sotsiaalvõrgustikes, jagamine ja remiksimine .

1.3. Õpetaja ja õppija roll. Hindamise objektiks on õpetaja ja õppija rollide vastavus muutunud õpikäsitusele, mis antud mudeli kontekstis tähendab õpetaja oskust suunata ja juhendada õppijaid selliselt, et nad on kaasatud õppe kavandamisse, juhtimisse ja hindamisse ning vastutavad oma õpitulemuste eest.

1.4. Õppevara ja õpikeskkond. Hindamise objektiks on digitaalse õppevara loomine, kohandamine ja jagamine ning selleks sobiva õpikeskkonna rakendamine. Digitaalne õppevara tähendab digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjali, sh e-õpikud, õppeotstarbelised veebivideod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebitestid, õpiobjektid.

1.5. Õppe eesmärgistamine ja hindamine. Hindamise objektiks on õppe eesmärgistamine ja hindamine lähtuvalt digiajastu võimalustest (isiklikud nutiseadmed, sotsiaalmeedia, pilveteenused) ja muutunud õpikäsitusest.

2. Muutuste juhtimine. Muutuste juhtimine tähendab õppiva organisatsiooni põhimõtete juurutamist. Õppiv organisatsioon on kollektiiv, kus väärtustatakse uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja süsteemne rakendamise organisatsioonis kaasava juhtimise teel. Juhtkonna eestvedamisel muudetakse töötajate teadmus, kogemused ja väärtused organisatsiooni ühisteks väärtusteks, mille abil kinnistatakse elluviidud muutuste kestlikkus. Õppiva organisatsiooni viis komponenti on: süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühine visioon ja üksteiselt õppimine.

2.1. Strateegiline planeerimine. Hindamise objektiks on strateegiline planeerimine, mis antud mudeli kontekstis tähendab, et digiajastu arengutest lähtuvalt on koolil paigas visioon, tegevuskava ja meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks ning neist lähtutakse juhtimisotsuste tegemisel nii lühemas kui pikemas perspektiivis.

2.2. Kaasamine ja partnerlus. Hindamise objektiks on kaasamine ja partnerlus, mis antud mudeli kontekstis tähendab, et kool kaasab õppijad, õpetajad, sotsiaalpartnerid ja kogukonda kooli strateegilisse planeerimisse.

2.3. Monitooring ja analüütika. Hindamise objektiks on monitooring ja analüütika, mis antud mudeli kontekstis tähendab, et koolis on kasutusel mõõdikud ja tegevuskava regulaarseks digi-uuenduste seireks.

2.4. Kogemuste vahetus. Hindamise objektiks on kogemuste vahetus, mis antud mudeli kontekstis tähendab kolleegide ja teistelt koolide kogemusest õppimist, järgides õppiva organisatsiooni põhimõtteid.

2.5. Toetus, eestvedamine ja motiveerimine. Hindamise objektis on juhtkonna poolne toetus, eestvedamine ja motiveerimine digi-uuenduste juurutamisel.

3. Digitaristu. Digitaristu tähendab digitaalset riist- ja tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemidega, mis on vajalikud haridussüsteemi toimimiseks, sh õppijate ja õpetajate sülevõi tahvelarvutid, koht- ja lairibavõrgu ühendused õppeasutustes, õppeinfosüsteemid ja virtuaalsed õpikeskkonnad .

3.1. Võrk ja digiturve. Hindamise objektiks on kooli arvutivõrgu ja digiturbe kvaliteet, mis antud mudeli kontekstis tähendab kaasaegseid võrgulahendusi ja nendele vastavat digiturbe reeglite olemasolu ja jõustamist. Digiturve tähendab digilahenduste turvalist rakendamist ja kasutamist.

3.2. Digiseadmed. Hindamise objektiks on ligipääs tänapäevastele digiseadmetele koolis, mis tähendab antud mudeli kontekstis erialase digitehnoloogia ja sellele vastavate seadmete ning „võta oma seade kaasa“ (VOSK) põhimõtte rakendamist.

3.3. IT-juhtimine. Hindamise objektiks on IT-juhtimine, mis antud mudeli kontekstis tähendab IT strateegilist planeerimist ja tagasisidestamist (vajaminevate ressursside ja turvalisuse regulaarne analüüs).

3.4. Kasutajatugi. Hindamise objektiks on kasutajatoe kvaliteet koolis, mis antud mudeli kontekstis tähendab õpetajate rahulolu IT ja haridustehnoloogise kasutajatoega.

3.5. Tarkvara ja teenused, infosüsteemid. Hindamise objektiks on tarkvara ja teenused ning infosüsteemid, mis antud mudeli kontekstis tähendab kooli liikumist pilvelahenduse ja koosvõimeliste infosüsteemide suunas, mis toetab õppijate ja õpetajate igapäevast õppekorraldust ja muutunud õpikäsituse juurutamist.

Hindamismetoodika

Igat valdkonda hinnatakse lähtuvalt iTEC projekti raames loodud viieastmelisest (A-E) digiküpsuse skaalast EduVista.

A. Asendamine (episoodiline kasutamine): digivahendeid kasutatakse üksikutel eraldiseisvatel juhtudel traditsioonilise õppe kontekstis;

B. Rikastamine (koolisisene koordineerimine): digivahendite abil katsetatakse uusi lähenemisi ja õpiviise, toimub kogemuste vahetus õpetajate vahel;

C. Täiustamine (õppeprotsessi muutmine): kooli tasandil tehakse süsteemseid muutusi õppekorralduses, lähtudes ühtsest teaduspõhisest raamistikust ja kaasates õppijaid autorite/loojate/kavandajatena;

D. Lõiming (kõikjaleulatuv digikultuur): omavahel lõimitud tehnoloogiad muutuvad 6 märkamatuks ja kõikjaleulatuvaks osaks töö- ja õpikeskkonnast, õppija on oma personaalse õpikeskkonna arendaja ja juhtija;

E. Võimendamine (ümbermõtestamine ja innovatsiooni juhtimine): kooli digitaalsed õpiteenused laienevad koolist väljapoole, kool on oma regioonis või valdkonnas digipöörde eestvedajaks ja teiste koolide nõustajaks-koolitajaks, pidevalt analüüsitakse-arendatakse olemasolevaid ning uuritakse-katsetatakse uusi paindlikke ja enesejuhitavaid õppeviise, õppijad võtavad vastutuse oma õpitee kavandamise ja osaliselt ka teiste õpetamise eest.

Mudeli abil joonistub välja organisatsiooni digipädevuste visuaal. Tegevuste lisandudes on näha ka arengutrendid. Joonisel 3 on näha kooli kolme aasta tagust Digipeegli hindamise tulemit.

Joonis 3. Saaremaa Ühisgümnaasiumi (praegune KHK) Digipeegli hindamise tulem.

Plussid:

• Uus mõiste – digiküpsuse mõiste = digital maturety
• Mesotasandi innovatsioon
• Erinevad tasandid: individuaalne hinnang, organisatsiooni hinnang ja partneri hinnang
• Iga kool määrab ise oma digi-innovatsiooni fookuse ja tempo
• Kool ei pea jõudma 4.-5. tasemele
• Veebipõhine vahend, andmeid jäävad ning on võimalus võrrelda, mis oli eelimistel aastatel
• Eelmise aasta põhjal saab teha uut raportit
• Tõendusmaterjali lisamise nõue – usaldatavus

Miinused:

• Suur, mahukas ja koormav töö
• Oht on selles, et kool rahastust ei saa, aga tööd on tehtud
• Nõrgemad koolid on esmatähtsad
• Käesolev mudel sobib ainult koolidele (nt. raamatukogudele ei sobi)
• Partnerluse probleem [5]

Digipeegli kasutamise näide http://vgdigipoore.weebly.com/digipeegel.html

Raamistiku sobivus grupitöö lähteülesandeks

Digipeegli raamistik sobib teoreetiliseks-metodoloogiliseks lähtekohaks (innovatsiooniküpsuse ja digi-innovatsiooni omaksvõtu uuringuks ühes organisatsioonis). Arvamus lähtub eeldusest, et 2019 on kool digiküpsuse raamistiku koostanud. Viimasel lahel aastal toimunud muutuste tõttu nõuaks raamistiku tulem kindlasti ülevaatust. Õppetöö käigus läbiviidav uuring keskenduks eelkõige pedagoogilisele innovatsioonile/muutunud õpikäsituse teadvustamisele organisatisoonis ja selgitamisele, kuidas jõuda järgmisele tasemele (õpetaja ja õppija rollile (praegu tase A), digitaalse õppevara ja õpikeskkondade kasutamine, digiajastu töövõtted, digipädevuse arnedamine, õppekorraldus (praegu tase B)), ja valmisolekus vastu võtma ja rakendama muutusi.

Lisamaterjal:

• Digiküpsuse hindamismudeli täisversiooni saab alla laadida SIIT
• Tagasiside kokkuvõte
• Aruanne: Koolide digivõimekuse toetamiseks enesehindamis- ja juhtimisinstrumendi Digipeegel arendamine

Kasutatud kirjandus

1. Digipeegli raamistik
2. Organisatsiooni gidiküpsuse hindamine ja digi-innovatsiooni juhtimine.
3. Eesti elukestva õppe strateegia 2020.
4. Teadmusjuhtimine
5. Natalja infoteaduse magistriõpingud

Eesti ja/või EL digi-innovatsioonipoliitika analüüs

Lähteülesanne Eesti ja/või EL digi-innovatsioonipoliitika analüüs ühes konkreetses valdkonnas, selle mõju ühele konkreetsele organisatsioonile. Vali üks kahest lähenemisest: –Ülalt-alla: EL poliitika > Eesti poliitika > juhtum –Alt-üles: Juhtum > Eesti poliitika > EL poliitika

Minu valik: Ülalt-alla: EL poliitika > Eesti poliitika > juhtum

Digitehnoloogia muudab inimeste elusid. ELi digistrateegia eesmärk on muuta see muutus inimeste ja ettevõtete jaoks toimivaks, aidates samal ajal saavutada eesmärki, milleks on kliimaneutraalne Euroopa 2050. aastaks.

Komisjon on koostamas teejuhti: „2030. aasta digitaalkompass: Euroopa tee digitaalseks kümnendiks”. 

See digitaalne kompass ELi digitaalse kümnendi jaoks põhineb neljal põhipunktil:

Digitaalpõhimõtete raamistik aitab edendada ja toetada ELi väärtusi digitaalruumis. 
See raamistik tehakse kindlaks laiaulatusliku ühiskondliku arutelu käigus ja see võib hõlmata näiteks järgmist:

Komisjon on koostanud mitut riiki hõlmavate projektide esialgse nimekirja. See loend sisaldab muuhulgas investeerimisvaldkonana ka digitaalsete oskuste arendamise.

Digioskused ei puuduta ainult meie isiklikku elu, vaid aitavad meid ka tööalaselt.  Euroopas nõuavad enam kui 90% ametiülesannetest algtasemel digiteadmisi, samas u 42%-l eurooplastest puuduvad põhi digioskused. Koostatud on digihariduse tegevuskava (2021–2027) , mille eesmärk on toetada EL-i liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide jätkusuutlikku ja tõhusat kohandamist digiajastuga.  

Digihariduse tegevuskava:

• pakub pikaajalist strateegilist visiooni kvaliteetsest, kaasavast ja kättesaadavast Euroopa digiharidusest 
• tegeleb COVID-19 pandeemia väljakutsete ja võimalustega, mis on toonud kaasa tehnoloogia enneolematu kasutamise hariduse ja koolituse eesmärkidel 
• taotleb tugevamat koostööd ELi tasandil digihariduse vallas ja rõhutab sektoritevahelise koostöö tähtsust, et tuua haridus digitaalajastusse
• pakub võimalusi, sealhulgas digitehnoloogiaalase õpetuse kvaliteedi ja kvantiteedi parandamist, õppemeetodite ja pedagoogika digitaliseerimise toetamist ning kaasavaks ja vastupidavaks kaugõppeks vajaliku infrastruktuuri loomist.

Nende eesmärkide saavutamiseks on tegevuskavas sätestatud kaks prioriteetset valdkonda : 

1. Suure jõudlusega digihariduse ökosüsteemi arendamise soodustamine, mis sisaldab

• infrastruktuur, ühenduvus ja digitaalseadmed
• tõhus digitaalse suutlikkuse planeerimine ja arendamine, sealhulgas ajakohased organisatsioonilised võimalused
• digipädevad ja enesekindlad õpetajad ning haridus- ja koolitustöötajad
• kvaliteetne õppesisu, kasutajasõbralikud tööriistad ja turvalised platvormid, mis järgivad e-privaatsuseeskirju ja eetikastandardeid

2. Digitaalsete oskuste ja pädevuste suurendamine digitaalse ümberkujundamise jaoks, selleks on vaja:

• põhilised digioskused ja -pädevused juba varakult
• digitaalne kirjaoskus, sealhulgas desinformatsiooniga võitlemine
• arvutiõpetus
• head teadmised ja arusaamad andmemahukatest tehnoloogiatest, nagu tehisintellekt (AI)
• arenenud digioskused, mis toovad kaasa rohkem digispetsialiste 
• tagades, et tüdrukud ja noored naised on digiõppes ja karjääris võrdselt esindatud

Miks on vaja tegutseda?

Digitaalne ümberkujundamine on muutnud ühiskonda ja majandust, avaldades igapäevaelule üha sügavamat mõju. Kuid kuni COVID-19 pandeemiani oli selle mõju haridusele ja koolitusele palju piiratum. Pandeemia on näidanud, et digiajastule sobiva haridus- ja koolitussüsteemi olemasolu on hädavajalik. Kuigi COVID-19 näitas vajadust suurema digitaalse suutlikkuse järele hariduses ja koolituses, suurendas see ka mitmeid olemasolevaid väljakutseid ja ebavõrdsust nende vahel, kellel on juurdepääs digitehnoloogiale ja kellel ei ole juurdepääsu, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate inimeste vahel. taustad. Pandeemia on paljastanud ka mitmeid haridus- ja koolitussüsteemide väljakutseid, mis on seotud haridus- ja koolitusasutuste digivõimekuse, õpetajakoolituse ning digioskuste ja -pädevuste üldise tasemega. 

Pandeemia on kiirendanud olemasolevat veebi- ja hübriidõppe suundumust.

See nihe on avastanud õpilastele ja õpetajatele uusi ja uuenduslikke viise oma õpetamis- ja õppimistegevuse korraldamiseks ning isiklikumaks ja paindlikumaks suhtlemiseks veebis. 

Need muudatused nõuavad tugevaid ja kooskõlastatud jõupingutusi ELi tasandil, et toetada haridus- ja koolitussüsteeme, et tulla toime COVID-19 pandeemiaga kaasa tulnud väljakutsetega, pakkudes samas välja pikaajaline visioon Euroopa digihariduse edasise tegevuse kohta. 

Strateegia Eesti 2035

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele.

Õppimisvõimaluste arenguvajadustena tuuakse välja tööturu automatiseerumine ja sellega seoses nõuab seniste oskuste ja teadmiste profiili ümberkujundamist ning ka hariduspoliitilist reageerimist.  Parandama peab õppe vastavust ühiskonna ja tööturu vajadustele kõigil haridusastmetel ning siduma omavahel tugevamalt kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse. Haridus loob eeldused ettevõtlikkuseks ja innovatsiooniks.

Eesti digiühiskonna 2030 arengukava

Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Arengukava lähtub suunistes Eesti 2035 pikaajalisest strateegiast. Peamiseks suunanäitajaks on strateegias seatud eesmärk, et avalikud teenused on kvaliteetsed, etteaimavad ja kättesaadavad igas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused.

Eesti elukestva õppe strateegia (2020)

Eesti elukestva õppe strateegias on välja toodud liikumine muutunud õpikäsituse suunas – „… eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja -liikides.(3) Kaasaegse õpikäsituse tulemuslikule juurutamisele ning õppekvaliteedi tõusule aitavad kaasa digipädevad õpilased ja õpetajad/õppejõud/koolijuhid ning inimeste kasutuses olev digitaristu, sh isiklikud digiseadmed, koosvõimelised infosüsteemid, avaandmed jm ning selle kasutamise metoodikad. 2018 aastal loodi Digipöörde programm, mille eesmärk on kujundada terviklik lähenemine digipädevuse arendamiseks ja digivõimaluste eesmärgipäraseks kasutamiseks õppeprotsessis, toetades sellega muutuva õpikäsituse rakendamist. 

Eesti haridusvaldkonna arengukavast (2021-2035)

Tugevused: Digilahendused ja digipädevuse 2 taseme tõus on muutnud hariduse kättesaadavamaks, mitmekesisemaks ja tõhusamaks. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu on heal tasemel.

Kitsaskohad: Haridustöötajate oskused õppeprotsessi ja -keskkonda mitmekesistada on ebaühtlased, mh ei kasutata maksimaalselt ära digilahenduste potentsiaali. 

Eesmärgid digipedagoogikas: Haridustöötajad on teadlikud uute tehnoloogiate arengusuundadest, võimalustest, ohtudest ja metoodikatest ning rakendavad neid õppes eesmärgipäraselt. Nutikas õppevara ja -metoodika aitavad õppida ja õpetada köitvalt ja tulemuslikult, anda ja saada vahetut sisulist tagasisidet. 

Tegevussuunad: Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid rakendatakse kõigil haridustasemetel ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja õppejõudu. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine toetab heade aine- ja erialateadmiste omandamist koos oskusega neid praktikas rakendada ning õpi-, koostöö- ja enesejuhtimisoskuste arengut. Paraneb subjektiivne heaolu, mis on seotud parema füüsilise ja vaimse tervisega. 

Selleks tuleb: toetada mitmekesiste õppemeetodide ja -viiside (sh digipedagoogika) tõenduspõhist arendamist ja rakendamist; arendada ja kasutada õppetöös digilahendusi kui haridusuuenduste tööriistu, mis võimaldavad õpet, sh õppimist toetavat hindamist, mitmekesistada ja personaliseerida; tõsta õppeprotsessis osalejate teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest; luua süsteemne lähenemine uute lahenduste kasutuselevõtuks.

Üldhariduskool KHK

Kooli arengukava on uuendatud 2021 ning sealt leiab vaid ühe sõna seoses digitehnoloogiaga – tegevuskava teema all õppetööna loovtööd teha mitme aine ühistööna (eesti keel, arvuti, …). Võimalik, et digipedagoogika, digilahendused ja -pädevused on peidus ka strateegiliste eesmärkide all:

Õppe- ja kasvatustöös lähtutakse kaasaegsest õpikäsitusest: õpioskused võimaldavad ennastjuhtiva õppija kujunemist, keda iseloomustab oskus õppida iseseisvalt ja koostöiselt, kes tunneb erinevaid õpistrateegiaid ja tehnikaid. Siiski leian, et digiinnovatsioon on olematu, see teema on pigem varjus. Kool on täitnud digipöörde programmi raames digipeegli raamistiku ja seal jäi silma lause, et teemat ei soovita üle forsseerida. Leian, et seda kartust kindlasti ei ole, pigem vastupidi. Ka õppekavas ei kajastu rohkemat.

Igapäevaselt on koolis digivahendid siiski kättesaadavad, kuigi alakasutatud (käimasoleva õppeaasta 1 kuu kasutusstatistika näitas, et 24-st õpetajast oli tunnis arvuteid kasutanud vaid 8, enamus neid 1 kord nädalas).

Kõikides klassides on olemas õpetajaarvuti, olemas on arvutiklass, tahvelarvutid (apple ja android), sülearvutid, blue-bot robotid, teist aastat toimub I kooliastme robootika huviring ja II kooliastme programmeerimise huviring. Vahendite soetamist on toetanud vald, kui ka HARNO. Peamiselt on kool ise vahenditesse investeerinud. Koolis ei ole eraldi haridustehnoloogi, vaid seda tööd teeb üks klassiõpetajad 0,2 kohaga. Õpilaste digitehnoloogiline ettevalmistus on jäetud arvutiõpetajate (kellest osad on klassiõpetajad, õpetades oma klasse ise) ülesandeks. Rohkem tähelepanu pöörati õpilaste ning ka õpetajate digioskuste arendamisele: eriolukorra tõttu, mil aktiviseerus õpetajate koolitamine ja kogemuste vahetamine, aktiivselt võeti kasutusele digiõpikud.

Tavaolukorda naastes on digivahendite igapäevane integreerimine õppeprotsessi aeglustunud ning uue tehnoloogia ja e-õppekeskkondade kasutuselevõtmine nõuab järjepidevat teema päevakorras hoidmist. Sel aastal toimub ühele ainekomisjonile (logistilistel põhjustel) õpetajate regulaarne sisekoolitus HARNO programmide “Digi ABC minu koolis” ja “Turvaline internet ABC” järgi. Minu ülesanne on õpetaja rolli ümbermõtestamine (lähtuvalt muutunud õpikäsitlusest), sest lähtudes ernevates strateegiadokumentidest – parandama peab õppe vastavust ühiskonna ja tööturu vajadustele!

Kasutatud allikad:

1. https://www.hm.ee/sites/default/files/2_digipoorde_programm_2018-2021.pdf 
2. https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf 
3. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 

Lühikokkuvõte Tidd’i õpiku “Innovatsiooni juhtimine” esimesest peatükist (lk 3 – 59).

Innovatsiooni juhtimise võtmeküsimused

Innovatsioon ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Innovatsioon ei seisne aga ainult uutele turgudele sisenemises, ta võib pakkuda ka uusi võtteid väljakujunenud ja küpsetel turgudel tegutsemiseks. Tehnoloogia mängib sageli uuenduslike võimaluste loomises võtmerolli, aga loomulikult ei piirdu innovatsioon asjade tootmisega – näiteid leiab ka teenuste hulgast ning avalikust ja erasektorist.

Kuigi konkurentsieeliseks võib olla suurus, ressursside omamine jne, lõikavad sellest mustrist kasu organisatsioonid, kes suudavad mobiliseerida teadmust, tehnoloogilisi oskusi ja kogemust uudsuse loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Keskkond on pidevas muutuses ja sotsiaalmajanduslikus mõttes loovad muutused selles, mida inimesed usuvad, ootavad, soovivvad ja teenivad, nii võimalusi kui piiranguid. Konkurentsieelise allikaks on pikka aega peetud suutlikkust pakkuda paremat – kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat – teenust, aga tuleb meeles pidada, et innovatiivsetest sammudest omandatavad eelised sööb konkurents ära, kui ülejänud neid jäljendama hakkavad. Organisatsioon ei tohi jääda arengus seisma.

Mehhanism	Strateegiline eelis
Pakutava toote või teenuse uudsus	Pakkuda midagi, mida teised ei suuda
Protsessi uudsus	Pakkuda sel viisil, millele teistel pole midagi vastu panna
Keerukus	Pakkuda midagi, mida teistel on raske järgi teha
Intellektuaalse omandi õiguslik kaitse	Pakkuda midagi, mida teised ei saa kasutada ilma tasu maksmata
Konkurentsieeliste rea pikendamine	Konkurentsi aluste nihutamine
Ajastamine	Esmategija eelis; kiire järgneja eelis
Viimistelmata platvormi disain	Pakkuda midagi, millest saab lähtealus
Reeglite ümberkujundamine	Pakkuda midagi, mis esindab täiesti uut toote- või protsessikombinatsiooni
Protsessiosade ümberpaigutamine	Süsteemi osade omavaheline ümberpaigutamine
Ülekanne ühest rakenduskontekstist teise	Väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude jaoks
Veel midagi?	Innovatsioon 🙂

Tabel 1. Innovatsiooni läbi saavutatavad strateegilised eelised

Innovatsiooni liigid

Tooteinnovatsioon   – tooted ja teenused

Protsessinnovatsioon – toodete ja teenuste loomise/tootmise või kätte toimetamise moel

Positsiooniinnovatsioon – toote/teenuse muutus turule toomise kontekstis (nt beebipüreed, mida pakutakse ka nüüd täiskasvanutele vahepaladena)

Paradigmainnovatsioon  – mõttemaailma muutus

Innovatsioon kui teadmuspõhine protsess

Innovatsioonini jõutakse läbi teadmuste kogumi ja protsessijuhtimise. Kuid see on keeruline, sest me ei tea, kas see ka toimib ja toob soovitava tulemuse või hoopis läbikukkumise. Innovatsioon ei ole alati ainult ühe kindla tehnoloogia või komponendi arendamine, vaid teadmine, kuidas kättesaadavaid komponente käsitleda. Näiteks „targad kodud“, kus on ühendatud mitmed tehnoloogiad koos uue lahendusega innovaatiliseks teenuseks.

Kui  toodete ja teenuste pakkujad peamiselt kasutavad inkrementaalset innovatsiooni (teeme seda, mida ikka, aga paremini) ja seeläbi ei muutu väga üldjoontes toode või teenus, siis ilmneb ka murrangulisi innovatsioone, mis paneb kõik samaliigiliste toodete ja teenuste tootjad end ümber häälestama. Ühel ainsal trendil ratsutamine haavab ettevõtte võimet hüpata järgmisele, kui see liikvele läheb. Tegelikult on organisatsioonide ellujäämise võimalused üpris väikesed, kui nad pole valmis oma tooteid ja teenuseid ja protsesse pidevalt uuendama. Seega pole küsimuseks kas uuendada, vaid pugem kuidas seda edukalt teha. Ja õnnel on siin oma osa mängida.

Innovatsiooni elutsükli etapid

Loksuv faas – vanade ja uute tehnoloogiate kooseksisteerimine, täiustamine, ebakindlus sihtgrupi ja tehnoloogia rakendamise suhtes.

Üleminekufaas – väljatöötatud toote/teenuse arendamine, tootevariatsioonid, usalduse võitmine, hea kvaliteet.

Spetsiifiline faas –  sama toode madalamate kuludega, kvaliteedi parandamine, eristumine.

Suured organisatsioonid, kes jõuavad oma innovatsiooni spetsiifilisse faasi, on keerukam uuesti loksuva faasi suund võtta. Seetõttu võivad nad murranguliste innovatsioonide nähtuste korral jääda liiga aeglasteks kaasa tulijaks. Seetõttu on oluline suuta muutunud olukordades innovatsiooni juhtida. Kuidas olemasolevat hoida ja samas murranguliste innovatsioonidega kaasa minna? Võimalus loovutada uutele tulijatele positsioon, luua uus organisatsioon ja olla ise innovaator või suuta tasakaalustada mõlemat? Need on innovatsiooni dilemma väljakutsed.

Organisatsioonidel tuleb juhtida nelja faasi, mis kokku moodustavad innovatsiooniprotsessi:

Neli faasi, mida organisatsioonidel tuleb juhtida ja mis kokku moodustavad innovatsiooniprotsessi:

• vaadelda ja uurida sise- ja väliskeskkonda, et püüda ja töödelda signaale potentsiaalse innovatsiooni kohta
• teha strateegiline valik (kõike ei saa teha, tuleb valida see, mis pakub konkurentsieelise välja töötamiseks parimat võimalust)
• eraldada valikule ressursse
• innovatsioon ellu viia, kasvatades seda alates ideest läbi erinevate astmete kuni lõpliku rakendamiseni

Lisandub eelnevate faaside tegevuse analüüs, et sellest kõigest õppida.

Innovatsioonijuhtimise võtmeküsimused on:

• Kuidas innovatsiooni juhtimist õigesti struktureerida?
• Kuidas töötada välja igapäevaselt toimivad tõhusad käitumismustrid?
• Kuidas omaks võtta või välja töötada paralleelsed rutiinid käsitlemaks stabiilse oleku ja katkendliku innovatsiooni erinevaid väljakutseid?

Terviklahendust, mis sobib igale ettevõttele pole võimalik välja pakkuda, kuna see on igal organisatsioonil isesugune. Pole olemas „ühte parimat viisi“ innovatsiooni juhtimiseks, sest tööstuste tehnoloogilised ja turuvõimalused on erinevad ja valikuid piirab ka ettevõtte spetsiifiline olemus.

Uued väljakutsed, samad vanad lahendused?

Eduka innovatsiooni aluseks on võime näha avaralt ja kaugele ning töötada välja teadmuse aspektide mõistmisel põhinevad strateegilised lähenemised. Konkurentsikeskkonda vormivad ja mängureegleid muudavad erinevad jõud:

• Turgude ja tehnoloogiatarnete ülemaailmastumine – kaubanduse liberaliseerimine ja turgude avanemine on kaasa toonud tegevuste ja tegijate arvu plahvatusliku kasvu. Konkurents on intensiivistunud, tooteid ja teenuseid innoveeritakse. Edukad ettevõtted reageerivad sellele võrgustike loomise ja omavahelise koostööga.

• Tehnoloogiate ilmumine, mis võimaldab virtuaalses vormis tööd – interneti ja mobiiltelefonide läbimurre on loonud kommunikatsiooni- ja osalemise revolutsiooni. Kuigi koordineerimine ja juhtimine majanduses sõltub IKT innovatsioonist, siis see ei lahenda kõiki probleeme. Innovatsiooni juhtimise pilt püsib ajas suhteliselt muutumatu. Muutunud on siiski interaktiivsus, paljude osalejate seotus ja fakt, et kaugus pole oluline

• Kasvav mure jätkusuutlikkuse pärast – üha enam muretsetakse jätkusuutlikkuse pärast. Siia kuuluvad ohud seoses kliimamuutustega, keskkonna saastumine, rahvastiku kas, energia kättesaadavuse vähenemine ja tervisega seotud probleemid. Sellised probleemid esitab väljakutseid, kuid avab ka märkimisväärseid innovatsioonivõimalusi. Teine põhjus innovatsioonide tekkeks seoses jätkusuutlikkusega on, et eelnevad probleemid võivad mõni aeg kasvada ja siis kiirelt pöördudaja see muutub ohtlikkuks olemasolevatele turulolijatele ning annavad võimalusi uutele sisenejatele. Jätkusuutlikkuse probleemid on sageli seotud seadusandlusega ning innovatsioonil on oluline mõju süsteemi tasandil. Innovatsioonid peavad olema vastavuses sotsiaal-, poliitiliste ja kultuurikontekstides ilmnevate muredega ja silmas peab pidama ka nõudluspoole elemente.

• Võrgustumine kui tõusev ärimudel – innovatsioon tähendab toime tulla ulatusliku kiirelt areneva teadusega, turgudega, poliitilise ebakindlusega ja paljude ootamatute konkurentidega. Selle kõigega toime tulemiseks on lahenduseks võimalikult suure võrgustiku loomine ja selle juhtima õppimine.

Kokkuvõtteks

Innovatsioonijuhtimise edi ei seisne paari nähtuse eeskujulikus toimimises, vaid üldises head tulemuses.

Innovatsioon seisneb õppimises, õppimist võimaldavate käitumismallide kindlaks tegemises ja nende arendamise võimaldamises.

Innovatsiooniidee

Lähteülesanne:

•Valige rühmatöö objektiks olev organisatsioon •Kirjeldage seda organisatsiooni ja innovatsiooni konteksti (suurus, tegevusala, probleemid, senine innovatsioonikogemus, valmisolek ja vastuseis  innovatsioonile, vajadused, välissurve) •Visandage konkreetse digi-innovatsiooni idee selle organisatsiooni kontekstis

https://www.flickr.com/photos/montanastatelibrary/6154197912/

Grupiliikmed: Merlin Vares, Kristel Saaremägi

KHK – Üks väikelinna kool

ÜLEVAADE KOOLIST: KHK on Saaremaa Ühisgümnaasiumi õigusjärgne ja haridusloolise järjepidevuse kandja. Kooli ajalugu saab lugeda aastast 1522, kui otsustati luua Saaremaale ja Kuressaarde esimene kool. Kool on Saaremaa Vallavalitsuse hallatav asutus, mis tegutseb vallavalitsuse haridus- ja noorsootöö osakonna haldusalas. Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena. Kooli tegevuse aluseks on haridus- ja teadusministeeriumi poolt välja antud koolitusluba.

Õppeaastal 2021/22 töötab kool kahes kohas – tavaklassid Upa asenduspindadel (umbes 530 õpilast), väikeklassid Kuressaares, Kingu 6 (umbes 80 õpilast, 24 õpetajat). Õppeaastast 2022/23 alustab kool remonditud hoones Kuressaares.

VISIOON: KURESSAARE HARIDUSE KOOL – JA SAADKI HAKKAMA

• KÕIGIGA e iseendaga, igas meeskonnas, teiste inimestega

• KÕIKJAL e tööl, kodus, puhkehetkel, kogu maailmas

• KÕIKSEAEG e täna, homme, igal ajahetkel, kogu elu

• KÕIGEGA e püstitatud eesmärkidega

MISSIOON: SAPERE AUDE = SÖANDA OLLA TARK / TARKUSE VÕTI PEITUB KÜSIMISE JULGUSES

Organisatsiooni kirjeldus: Viimase kahe aasta jooksul tegi kool suurt tööd digitehnoloogia valdkonnas. Kõik klassid on varustatud projektorite ning õpetajaarvutitega. Rohkem hakati tähelepanu pöörama õpilaste ning ka õpetajate digioskuste arendamisele: eriolukorra tõttu aktiviseerus õpetajate koolitamine ja kogemuste vahetamine, aktiivselt võeti kasutusele digiõpikud.

Probleem: Tavaolukorda naastes on digivahendite igapäevane integreerimine õppeprotsessi aeglustunud. Turul toimunud muudatustega seoses kasutavad õpetajad digiõpikuid vaid klassiruumis, õpilastele digiõpikute kasutamise võimalust ei ole. Tundides on tehnoloogia kasutamine pea olematu, eriti esimeses kooliastmes.

Innovatsiooniidee: 5. koolipäev – digiõppepäev, põimõpe

Organisatsiooniinnovatsioon: sisemiste protsesside ümberkorraldamine. 

Vajadus: Uue tehnoloogia ja e-õppekeskkondade kasutamine nõuab järjepidevat teema päevakorras hoidmist, koolitusi ja õpetaja rolli ümbermõtestamist (lähtuvalt muutunud õpikäsitlusest). 

Eesmärk: õpetajad on teadlikud uute tehnoloogiate kasutamisest ja arengusuundadest, võimalustest, ohtudest ja metoodikatest ning rakendavad neid õppes eesmärgipäraselt. Nutikas õppevara ja -metoodika aitavad õppida ja õpetada köitvalt ja tulemuslikult, anda ja saada vahetut sisulist tagasisidet – alus personaliseeritud õpiteedeks. Digiõppepäev võimaldab iga õppija võimetele ja huvidele vastava õpikeskkonna kujundamist, et toetada nii õpimotivatsiooni. 

Ohud: õpetaja vajab aega, et  tehnoloogia ja selle kaudu õpetamise lisandväärtust mõista.

Võimalused: projektiõpe, koostöine õppimine.

(Ettevalmistavad) tegevused:

• Kasutusele võetavate kohustuslike veebipõhiste keskkondade ja digivahendite nimekirja loomine. 
• Sisekoolitused, milles on kõigil huvitujatel võimalik ennast kurssi viia vajalike ja uuenduslike digitehnoloogiliste teadmistega.
• Digitugi süsteem – tööle võtta täiskohaga haridustehnoloog (praegu 0.2 koormusega haridustehnoloog töötab ka täiskoormusel klassiõpetajana), kelle meeskonda kuuluvad õpetajate endi seast leitud inimesed, kelle ülesanne on kolleegi igapäevane toetamine. Tasustatud.

1. loengu reflektsioon

Mis on innovatsioon?

Minule esimesena pähe tulnud mõte oli uuendus, muutus. Midagi, mida ollakse harjunud tegema alati ühtemoodi, hakkab keegi tegema teistmoodi ja mis parimal juhul toob kaasa revolutsiooni. Loengus toodu näidetena toodi välja märkmepaberi leiutaja ja loomulikult Syeve Jobs Apple´i loojana. Innovatsioon saab niisiis alati alguse ühe inimese või inimeste grupi teisitimõtlemisest- ja tegemisest.  Siiski tuleb nentida, et väga sageli ollakse ikkagi muutuste vastu ja muutuseid on raske läbi viia, eriti kui me räägime muutustest organisatsioonis ja veel enam, kui me räägime muutuste elluviimisest haridusest. Ka loengus tõi Laanpere näite, kus e-kooli kasutuselevõtt pani lahkus u 1% õpetajaskonnast. Praegu ei kujutaks me enam õpetamist ilma koolihaldussüsteemita ettegi ja nii on neid ekoolile lisakski loodud. Kursusekaaslane täiendas arutelu oma kogemusega, kus Microsoft Teamsi juurutamine toob temagi koolis nii mõnelegi pisara silma. Midagi pole teha, haridusvaldkonnas on vajalik ajaga kaasas käimine ning see tähendab õppeprotsessi digitaliseerimist.

Loengus ajurünnakuna valmis mõistekaart kaardistas kursuse mõtted innovatsiooni mõistest.

Kokkuvõttes on mõiste lihtne ja arusaadav:

Innovatsioon on uus või märkimisväärselt täiustatud turule toodud toode või teenus või ettevõttes rakendatud tootmisprotsess

Innovatsioon on uute ideede kasutamine:

• turul konkurentsivõimelise toote või teenuse pakkumiseks;
• organisatsiooni sisemiste protsesside ümberkorraldamiseks;
• uue või oluliselt täiustatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks.

Innovatsiooni alaliigid:

• tooteinnovatsioon – kaup või teenus, mis erineb oluliselt senistest omadustest või kasutusviisi poolest;
• protsessiinnovatsioon – uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt
• organisatsiooniline innovatsioon – oluliste muutuste tegemine  ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid (kvaliteet, efektiivsus);
• turunduslik innovatsioon – oluliste muutuste tegemine ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh muutused disainis ja pakendamises;

Innovatsioon võib veel jaguneda tehnoloogiline innovatsioon ja mittetehnoloogiline innovatsioon (nt. sotsiaalne).

Kuulasin loengust inspireerituna podcasti innovatsioonist hariduses. Haridust loetakse üheks konservatiivsemaks süsteemiks ja muutuseid esile kutsuda on aeganõudev protsess. See on mõistetav, sest muudatuste mõju märgatavaks saamine on samuti aeganõudev ja kursi muutmine peab olema põhjendatud ja mitte enneaegne.

Suure muutuse hariduses kõik kaasa tervisevaldkonnas tekkinud eriolukord, millega haridus kohaneda püüdis. Podcastis toodi välja, et üleöö sai täidetud haridusstrateegia eesmärgid 2025, kus kõik õpetajad toodi arvuti taha. Nüüd oleks siit samm edasi kõigil püüda haridust personaliseerida selleks tehnoloogiat ära kasutades. Õppijate eripäradega arvestamine, oma õpijälje loomine ning ennastjuhtiva õppija arendamine on see, milleks tehnoloogilised vahendid annavad võimaluse.

Head kunstnikud kopeerivad, suurepärased varastavad. (Picasso/Steve Jobs)

Kasutatud kirjandus:

Laanpere, M. (2021) Innovatsioonintehnoloogiad 1. Innovatsiooni mõiste. 

Õpistsenaarium

Individuaalne eksamitöö on luua õppimisteaduste seisukohtadega põhjendatud ja õppimiskontekstis valideeritud üks õpistsenaarium. Raportis esitada:

• Stsenaariumi link LePlanneris
• Stsenaariumi kohta aruanne:
  • kes/mis õppis,
  • kuidas ja miks õppimine toimus,
  • mis olid õppimise tulemid,
  • hinnang stsenaariumi õnnestumisele õppimise seisukohast (eeldab stenaariumi läbikatsetamist)

ARUANNE:

Õpistsenaarium “Elekter

Sihtrühm ja aine

Põhikooli I kooliaste – 3. klass loodusõpetus

Teemad:

• Elektri kasutamine ja säästmine. Ohutusnõuded. 
• Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. 
• Magnetnähtused. Kompass.

Õpistsenaarium LePlanner keskkonnas.

Teema kavandamist alustasin mõistekaardi loomisega, et kaardistada teemat sisaldavad mõisted ja seosed.

Õppimisteaduste seisukohtadega põhjendatud õpistsenaarium asub SELLEL LINGIL

MicroBit

Microbiti programmeerimiseks on üldiselt võimalusi kaks:
• lohistada kokku plokke (sarnaselt Scratchile);
• kirjutada kood programmeerimiskeeles, millel on olemas microbiti tugi (näiteks Python
JavaScript).
Plokkide abil programmeerimiseks on peamine soovitatav töökeskkond Makecode: https://makecode.microbit.org/.

Kodune katsetus: microbiti raputades näitab täringu numbreid. Asub lingil: https://makecode.microbit.org/_cwv1rWigtekw

Sotsiaal-kultuuriline õppimine

Kursusetöö

Grupi liikmed: Kristel Saaremägi ja Merlin Vares

Valitud ülesanne 2: Kasutades oma programmeerimisoskused, luua õpitarkvara või õppematerjali, mida saaks kasutada suvalise koolitunni mitmekesistamiseks. 

Grupitöö eesmärk:

Luua Scratchis 3. klassi matemaatika harjutusülesanded, abivahend õpetajale ja õpilasele iseseisvaks harjutamiseks drillimisülesannetena. Õpikogumikku ühesuguse lihtsa visuaalse keelega ülesannete loomine, mida on võimalik läbi õppeaasta kasutada HEV-õpilastel. 

• Liitmine 100 piires (Merlin)
• Lahutamine 100 piires (Merlin)
• Korrutamine (Kristel)
• Jagamine (Kristel)

Üks osa ülesandest on ise luua visuaalne keskkond, s.t skinid ja tausta teeme ise, mitte ei kasuta programmeerimisel juba Scratchis olemasolevaid skine ja taustasid.

Tegelased on

• 2 juhendajat – Bitmoji keskkonnas loodud tegelased, kellel on suunav ja tagasisidestav roll.
• 2 tüüpi koera – must-valge ja beež-valge, kes käituvad vastavalt matemaatikaülesande lahenduse tulemusele.

Õpivaras on sees mängulised nüansid. Näiteks ühe mängu alguses koer magab ning eesmärk on  saada koer üles ja panna ta liikuma kondini. Kont on auhind. Teise mängu puhul on võistlusmomendi loomiseks lisatud linnuke, kes samuti tahab konti saada. Kolmandas mängus tuleb koer öisest linnas turvalisse koju saada. Iga õige vastusega liigub koer edasi, vale vastusega koer edasi ei liigu, aga punktiaumma väheneb ning mäng annab tagasiside. Mängudele oli lisatud ja heliefektid.

Programmi lingid asuvad Google Classroomi keskkonnas.

Klassiruumi parool: 63i5qhg

Keskkonda on katsetatud klassiruumis. Esimestel kordadel mängitud meeskonnana, mis on tekitanud tugevat hasarti ja emotsioone, edasistel kordadel individuaalselt aga ka meeleolu langust ja tahet mitte mängida. Väga sobib sel juhul mängu valik, kui õpilane ei soovi mängida, siis programmi jaoks on see valik ka aktsepteeritud. Õpetaja peab olema siis samuti valmis alternatiivi pakkuma.

Lugemispäevik (2): Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources.

Digitehnoloogiaajastul praktiseeritakse järjest enam avatud haridust ja avatud õppematerjalide loomine, kasutamine ja levitamine on igapäevane nähtus. Seda enam on kasvanud nende materjalide kvaliteedi hindamise tähtsus ning antud artikkel võtab vaatluse alla hindamismudelite võrdluse. Seda põhjusel, et materjalide laialdane kättesaamisega ei ole otseselt tagatud nende kvaliteet ja hariduslik kasu, isegi vastupidi – madala kvaliteediga materjalide kasutamine raiskab õpetajate aega ja ettenähtud õpiväljundid jäävad saavutamata.

Hindamismudeleid on erinevaid ja nad täidavad kohati ka erinevaid eesmärke, mistõttu antud uuringu tulemused annavad hea ülevaate nendega tutvumiseks.  Uuringusse oli kaasatud 14 hindamismudelit..

Hindamismudeli kasutamissagedus ei taga tingimata vajalike tulemusi. Rakendatavus ja töökindlus on pigem need märksõnad, mida jälgida. Mudelite toimivuse parendamiseks on läbi viidud empiirilisi teste ja kasutajatuge, aga et paremini aru saada nende tõhususest on vaja neid evalveerida erinevate parameetrite kaudu. 

Parameeter	Leiud
Sisu – keskendub kvaliteedile, esitab kvaliteedinäitajad.	Esiteks: kuigi kõigi hindamismudelite peamine ülesanne on mõõta õppematerjalide kvaliteeti, võidi rõhutada erinevaid väärtusi ( nt. pedagoogika, standardid jms). Teiseks: kõik mudelid dekonstrueerivad mudeli väiksemateks valdkondadeks, mis omakorda koosnevad veel erinevatest kriteeriumitest. Nii luuakse mitmedimensioonilisus ja nüansirikkus.  Kolmandaks: paljudel mudelitel oli hindamiskriteeriumites kattuvusi, aga esines ka unikaalseid (nt. väärtus ja sponsorlus).  Neljandaks: reitinguskaalade väärtused on väga erinevad, esitatakse 4-5-punkti skaalal, binaarselt või puudub üldse.  Viiendaks: hindamisjuhendi olemasolu.
Arendusprotsess – kas mudelis on toimunud testimisi, tehtud parandusettepanekuid ja neid rakendatud.	Kõik mudelid on loodud olemasolevatele materjalidele tuginedes, aga vaid 6 neist olid läbinud empiirlisi testimisi. Kolme puhul on läbi viidud ka arendustegevusi.
Rakendatavus –  hindamismudeli konteksti laiahaardelisus.	Esiteks: 7 mudelit on universaalsed ja kasutatavad ainevaldkondade üleselt. Ülejäänute puhul märgati teatud kitsendusi kas ainepõhiselt või domeenipõhiselt.  Teiseks: kaustajaks arvuti (2 juhul) või inimene.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata mõningatest ühisosadest on mudelid mitmekesised, valikuvõimalustega ja laiahaardelised. Samas hindamisjuhendite ja testimise puudumised seavad sageli kahtluse alla nende usaldusväärsuse ja rakendatavuse. Analüüs näitas ka kasutajatoe olulisuse hindamismudeli väärtuse suurendamiseks ning tõi välja erinevad viisid selleks (koolitusmaterjal, esitlus, videod).

Digitaalse õppevara ühe kodutööna oli ka mul põhjust erinevaid hindamusmudelitega tutvuda. Nad kõik paistsid esmapilgul sarnased, kuid lähemalt vaatlusel tulid välja eripärad.

Lugemispäevik on digitaalse õppevara õppeaine üks ülesanne ja hindamisele pääsemise eelduseks.

Allikas:

Yuan, M., & Recker, M. (2015). Not All Rubrics Are Equal: A Review of Rubrics for Evaluating the Quality of Open Educational Resources. The International Review of Research in Open and Distributed Learning, 16(5), 16–38. https://doi.org/10.19173/irrodl.v16i5.2389