Digipeegel on organisatsiooni digiküpsuse kvaliteedijuhtimise raamistik, mis annab võimaluse kaardistada koolil digiküpsust ja juhtida digi-innovatsiooni eesmärkide seadmise kaudu.
Digiküpsuse hindamisvahend „Digipeegel 2.0“
Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitud Digipöörde programmi 2016-2019 eesmärkide saavutamiseks ja konkreetsete tegevuste planeerimiseks kutsehariduses on vaja kaardistada kutseõppeasutuste digivõimekuse hetkeseis.
Selleks on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus koostöös Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituudiga loonud enesehindamise mudel kutseõppeasutuste digiküpsuse seireks ja hindamiseks.
Organisatsiooni digiküpsuse all mõistakse kvaliteedijuhtimise raamistikku, mille abil on võimalik kirjeldada ja võrrelda õppeasutuse hetkeseisu ja arengudünaamikat digitaristu, õpetamis- ja õppimismeetodite, õppevara, õppijate ja kutseõppeasutuse personali digipädevuste ning muutuste juhtimise valdkondades. Kui seni on innovatsiooni haridusvaldkonnas püütud levitada eelkõige mikro- (õpetajakoolitus, õpetajate võrgustikud, konkursid, projektid) ja makrotasandil (riiklikud õppekavad ja regulatsioonid (strateegiad, programmid, õppekavauuendus, kvaliteedisüsteem, eksamikorraldus, välishindamine)), siis Eesti elukestva õppe strateegia 2020 [3] tõstab esile mesotasandi ehk kooli tasandi innovatsiooni juhtimise mudeli.
Mesotasandi innovatsioon
Joonis 1. Mesotasandi innovatsioon
Õppiv organisatsioon on organisatsioon, kus väärtustatakse uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis. Põhineb osaleval juhtimisel. Eelduseks on intellektuaalne kapital, mille aluseks on töötajate süsteemne õpe ja teadmusjuhtimine, kus töötajate teadmus, kogemused ja väärtused muutuvad organisatsioonis väärtusteks, kui neid jagatakse omavahel ja see kajastub tegevuses. Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist tulevikus, mis on meile oluline. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttelised mudelid, ühine visioon ja meeskondlik õppimine [4]
Eesmärgid
- kaardistada õppeasutuse digipädevuse hetkeseis
- sellest tulenevalt seada eesmärgid ja tegevused digi-innovatsiooni süsteemseks arenguks
- eelneva tegevusega astuda samme Digipöörde programmi 2016 – 2019 tegevuste täitmiseks
Digipeegli mudeli kontseptuaalne alus
Mudeli aluseks on Kanada haridusuuenduse uurija Michael Fullani uuringud ja seisukohad. Tema uuringust Stratosphere (2013) tuuakse välja kolm aspekti, millega tuleb hariduse reformimisel arvestada (Joonis 2):
- tehnoloogia, mis on eelduseks kooli digipöörde sooritamisel;
- pedagoogika, mis kannab endas peaeesmärki;
- muutuste juhtimine, mis peaks olema eesmärgipärane, regulaarne muutuste levitamine ning nende püsivaks tegemine.
Mudeli kirjeldus
Digiküpsuse hindamismudeli näol on tegemist koolipõhise digiinnovatsiooni juhtimise protsessimudeliga, mille abil iga õppeasutus määrab ise oma innovatsiooni fookuse, sammud ja tempo kolmes põhilises arendusvaldkonnas:
- muutnud õpikäsitus (pedagoogiline innovatsioon),
- muutuste juhtimine organisatsiooni tasandil
- õppeasutuse digitaristu kaasajastamine (eelkõige 1:1 arvutikasutamise mudelile ülemineku võtmes).
1. Õpikäsitus. Muutunud õpikäsitus tähendab õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetavat, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendavat arusaama õppimise olemusest.
1.1. Digiajastu töövõtted ja digipädevused. Hindamise objektiks on digiajastu töövõtete rakendamine ning õpetajate ja õppijate digipädevuste tase, mis antud kontekstis tähendavad õpetajate ja õppijate valmisolekut kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes.
1.2. Õppekorraldus. Hindamise objektiks on digiinnovatsiooni ja digikultuuri soodustavate tingimuste loomine õppekorralduses. Digikultuur on digiajastule omane suhtlus-, õpi- ja töökultuur, mida iseloomustab digitehnoloogia vahendatud eneseväljendus, teadmusloome, suhtlus sotsiaalvõrgustikes, jagamine ja remiksimine .
1.3. Õpetaja ja õppija roll. Hindamise objektiks on õpetaja ja õppija rollide vastavus muutunud õpikäsitusele, mis antud mudeli kontekstis tähendab õpetaja oskust suunata ja juhendada õppijaid selliselt, et nad on kaasatud õppe kavandamisse, juhtimisse ja hindamisse ning vastutavad oma õpitulemuste eest.
1.4. Õppevara ja õpikeskkond. Hindamise objektiks on digitaalse õppevara loomine, kohandamine ja jagamine ning selleks sobiva õpikeskkonna rakendamine. Digitaalne õppevara tähendab digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjali, sh e-õpikud, õppeotstarbelised veebivideod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebitestid, õpiobjektid.
1.5. Õppe eesmärgistamine ja hindamine. Hindamise objektiks on õppe eesmärgistamine ja hindamine lähtuvalt digiajastu võimalustest (isiklikud nutiseadmed, sotsiaalmeedia, pilveteenused) ja muutunud õpikäsitusest.
2. Muutuste juhtimine. Muutuste juhtimine tähendab õppiva organisatsiooni põhimõtete juurutamist. Õppiv organisatsioon on kollektiiv, kus väärtustatakse uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja süsteemne rakendamise organisatsioonis kaasava juhtimise teel. Juhtkonna eestvedamisel muudetakse töötajate teadmus, kogemused ja väärtused organisatsiooni ühisteks väärtusteks, mille abil kinnistatakse elluviidud muutuste kestlikkus. Õppiva organisatsiooni viis komponenti on: süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühine visioon ja üksteiselt õppimine.
2.1. Strateegiline planeerimine. Hindamise objektiks on strateegiline planeerimine, mis antud mudeli kontekstis tähendab, et digiajastu arengutest lähtuvalt on koolil paigas visioon, tegevuskava ja meetmed seatud eesmärkide saavutamiseks ning neist lähtutakse juhtimisotsuste tegemisel nii lühemas kui pikemas perspektiivis.
2.2. Kaasamine ja partnerlus. Hindamise objektiks on kaasamine ja partnerlus, mis antud mudeli kontekstis tähendab, et kool kaasab õppijad, õpetajad, sotsiaalpartnerid ja kogukonda kooli strateegilisse planeerimisse.
2.3. Monitooring ja analüütika. Hindamise objektiks on monitooring ja analüütika, mis antud mudeli kontekstis tähendab, et koolis on kasutusel mõõdikud ja tegevuskava regulaarseks digi-uuenduste seireks.
2.4. Kogemuste vahetus. Hindamise objektiks on kogemuste vahetus, mis antud mudeli kontekstis tähendab kolleegide ja teistelt koolide kogemusest õppimist, järgides õppiva organisatsiooni põhimõtteid.
2.5. Toetus, eestvedamine ja motiveerimine. Hindamise objektis on juhtkonna poolne toetus, eestvedamine ja motiveerimine digi-uuenduste juurutamisel.
3. Digitaristu. Digitaristu tähendab digitaalset riist- ja tarkvara koos võrgulahenduste ja infosüsteemidega, mis on vajalikud haridussüsteemi toimimiseks, sh õppijate ja õpetajate sülevõi tahvelarvutid, koht- ja lairibavõrgu ühendused õppeasutustes, õppeinfosüsteemid ja virtuaalsed õpikeskkonnad .
3.1. Võrk ja digiturve. Hindamise objektiks on kooli arvutivõrgu ja digiturbe kvaliteet, mis antud mudeli kontekstis tähendab kaasaegseid võrgulahendusi ja nendele vastavat digiturbe reeglite olemasolu ja jõustamist. Digiturve tähendab digilahenduste turvalist rakendamist ja kasutamist.
3.2. Digiseadmed. Hindamise objektiks on ligipääs tänapäevastele digiseadmetele koolis, mis tähendab antud mudeli kontekstis erialase digitehnoloogia ja sellele vastavate seadmete ning „võta oma seade kaasa“ (VOSK) põhimõtte rakendamist.
3.3. IT-juhtimine. Hindamise objektiks on IT-juhtimine, mis antud mudeli kontekstis tähendab IT strateegilist planeerimist ja tagasisidestamist (vajaminevate ressursside ja turvalisuse regulaarne analüüs).
3.4. Kasutajatugi. Hindamise objektiks on kasutajatoe kvaliteet koolis, mis antud mudeli kontekstis tähendab õpetajate rahulolu IT ja haridustehnoloogise kasutajatoega.
3.5. Tarkvara ja teenused, infosüsteemid. Hindamise objektiks on tarkvara ja teenused ning infosüsteemid, mis antud mudeli kontekstis tähendab kooli liikumist pilvelahenduse ja koosvõimeliste infosüsteemide suunas, mis toetab õppijate ja õpetajate igapäevast õppekorraldust ja muutunud õpikäsituse juurutamist.
Hindamismetoodika
Igat valdkonda hinnatakse lähtuvalt iTEC projekti raames loodud viieastmelisest (A-E) digiküpsuse skaalast EduVista.
A. Asendamine (episoodiline kasutamine): digivahendeid kasutatakse üksikutel eraldiseisvatel juhtudel traditsioonilise õppe kontekstis;
B. Rikastamine (koolisisene koordineerimine): digivahendite abil katsetatakse uusi lähenemisi ja õpiviise, toimub kogemuste vahetus õpetajate vahel;
C. Täiustamine (õppeprotsessi muutmine): kooli tasandil tehakse süsteemseid muutusi õppekorralduses, lähtudes ühtsest teaduspõhisest raamistikust ja kaasates õppijaid autorite/loojate/kavandajatena;
D. Lõiming (kõikjaleulatuv digikultuur): omavahel lõimitud tehnoloogiad muutuvad 6 märkamatuks ja kõikjaleulatuvaks osaks töö- ja õpikeskkonnast, õppija on oma personaalse õpikeskkonna arendaja ja juhtija;
E. Võimendamine (ümbermõtestamine ja innovatsiooni juhtimine): kooli digitaalsed õpiteenused laienevad koolist väljapoole, kool on oma regioonis või valdkonnas digipöörde eestvedajaks ja teiste koolide nõustajaks-koolitajaks, pidevalt analüüsitakse-arendatakse olemasolevaid ning uuritakse-katsetatakse uusi paindlikke ja enesejuhitavaid õppeviise, õppijad võtavad vastutuse oma õpitee kavandamise ja osaliselt ka teiste õpetamise eest.
Mudeli abil joonistub välja organisatsiooni digipädevuste visuaal. Tegevuste lisandudes on näha ka arengutrendid. Joonisel 3 on näha kooli kolme aasta tagust Digipeegli hindamise tulemit.
Plussid:
- Uus mõiste – digiküpsuse mõiste = digital maturety
- Mesotasandi innovatsioon
- Erinevad tasandid: individuaalne hinnang, organisatsiooni hinnang ja partneri hinnang
- Iga kool määrab ise oma digi-innovatsiooni fookuse ja tempo
- Kool ei pea jõudma 4.-5. tasemele
- Veebipõhine vahend, andmeid jäävad ning on võimalus võrrelda, mis oli eelimistel aastatel
- Eelmise aasta põhjal saab teha uut raportit
- Tõendusmaterjali lisamise nõue – usaldatavus
Miinused:
- Suur, mahukas ja koormav töö
- Oht on selles, et kool rahastust ei saa, aga tööd on tehtud
- Nõrgemad koolid on esmatähtsad
- Käesolev mudel sobib ainult koolidele (nt. raamatukogudele ei sobi)
- Partnerluse probleem [5]
Digipeegli kasutamise näide http://vgdigipoore.weebly.com/digipeegel.html
Raamistiku sobivus grupitöö lähteülesandeks
Digipeegli raamistik sobib teoreetiliseks-metodoloogiliseks lähtekohaks (innovatsiooniküpsuse ja digi-innovatsiooni omaksvõtu uuringuks ühes organisatsioonis). Arvamus lähtub eeldusest, et 2019 on kool digiküpsuse raamistiku koostanud. Viimasel lahel aastal toimunud muutuste tõttu nõuaks raamistiku tulem kindlasti ülevaatust. Õppetöö käigus läbiviidav uuring keskenduks eelkõige pedagoogilisele innovatsioonile/muutunud õpikäsituse teadvustamisele organisatisoonis ja selgitamisele, kuidas jõuda järgmisele tasemele (õpetaja ja õppija rollile (praegu tase A), digitaalse õppevara ja õpikeskkondade kasutamine, digiajastu töövõtted, digipädevuse arnedamine, õppekorraldus (praegu tase B)), ja valmisolekus vastu võtma ja rakendama muutusi.
Lisamaterjal:
- Digiküpsuse hindamismudeli täisversiooni saab alla laadida SIIT
- Tagasiside kokkuvõte
- Aruanne: Koolide digivõimekuse toetamiseks enesehindamis- ja juhtimisinstrumendi Digipeegel arendamine
Kasutatud kirjandus
Merlin õpib haridustehnoloogiat 