Integreerituna tavapärasesse õppimisviisi on õppevideotel oluline roll kõrghariduses ning asendamatu info edastamise vorm veebikursustel. Tehnoloogia kasutamine muudab õppimise tõhusamaks, aga milliseid videoid võiks valida või luua, et need aitaksid kaasa õpitulemuste saavutamisele? Vaatluse alla võetakse kolm aspekti:
- vaimne koormus
- õppijate kaasamine
- aktiivõpe
Vaimne koormus
Videote loomisel tuleb meeles pidada kognitiivse ehk vaimse koormuse teooriat, mille kohaselt inimese mälu erinevad komponendid töötlevad infot erinevalt ja et toimuks õppimine on sensoorse mälu ülesanne võimalikult efektiivselt aru saada, mida töömälus, mille maht on limiteeritud, töödelda, et info jõuaks edasi pikaajalisse mällu. Seega, kui töödeldakse uudset informatsiooni, mis võiks minna töömälust pikaajalisse mällu, on vaja, et üleliigne ja ebavajalik info ei segaks uue informatsiooni töötlemist.
Sellele mälumudelile tuginedes on õppekogemusel kolm komponenti.
- sisemine kognitiivne koormus – määrab õppematerjali mõistmise ja õppimise keerukus. See ei arvesta, kuidas on õppematerjal esitatud või mida peaksid õpilased tegema, et õppematerjalid täielikult omandada. Madal sisemine koormus: sõnade õppimine; kõrge siemine koormus: grammatika;
- tegelik kognitiivne koormus – kognitiivse aktiivsuse/tegevuste tase, et saavutada õpivälundid. Näiteks võrdluse läbiviimiseks on vajalik teha analüüs, selgitada välja vajalikud sammud ülesande täitmiseks;
- väline kognitiivne koormus – tunnetuslik pingutus, mis ei aita õppija soovitud õpitulemuse poole. See on sageli halvasti kavandatud õppetunnist tulenev koormus (nt segased juhised, lisateave).
Õppematerjalide koostamisel tuleb silmas pidada välise kognitiivse koormuse minimeerimist ja sisemise kognitiivse koormusega, mis määrab õppematerjali mõistmise ja õppimise keerukuse. Töömälule aitab kaasa kaks kanalit, visuaalne ja auditiivne, aga mõlemad võivad põhjustada ka kognitiivse mälu ülekoormatust. Selle vältimine ongi disainistrateegiate ülesanne ja välja pakutakse neli erinevat:
- viitamine – ekraanil kuvata teksti või sümbolite esiletõstmine;
- segmenteerimine – võimaldab tegeleda väikese koguse informatisooniga korraga (nt ajaliselt lühikesed videoampsud või video sees pauside tegemine küsimuste küsimiseks);
- elimineerimine – üleliigse kõrvaldamine (nt muusika, taustainfo, animatsioonid);
- heli ja pildi kasutamine – teabevoo suurendamiseks kasutada sobivat teabekanali liiki kas eraldi või tasakaalustatuna koos.
Õppijate kaasamine
Kui õpilased ei ole kaasatud, siis nad ei õpi. Õppevideote loomisel tuleb silmas pidada keep it short põhimõtet. Pikemate videote kui 6–9 minutit tegemine on raisatud pingutus.
| Video pikkus | Video seotus |
| 6 minutit | 100% |
| 9-12 minutit | 50% |
| 12-40 minutit | 20% |
Mitteametliku kõnelemisviisi kasutamine kaasab õppijaid paremini kui ametlikus vormis rääkimine, sest see loob partnerlustunnet. Olulised on aktiivne ja entusiastlik kõneviis. Lisaks suurendab kaasatust tunne, et video on loodud just selle aine jaoks just nendele õppijatele. Videote taaskasutuse puhul tuleks sel juhul jälgida, et valitakse video, mis sobib antud kursuse keskkonda. Kui see ei õnnestu, saab videot tuunida, lisades juurde omapoolseid selgitusi (nt teksti näol), et tõsta video asjakohasust.
Aktiivõpe
Õppevided aitavad kaasa ennastjuhtivale õppimisele muutudes passiivsest õppijats aktiivseks. Selleks võiba kasutada järgenvaid strateegiaid
- Interaktiivsete küsimustega video – aitavad oprimeerida kognitiiset koormust – välise koormuse vähendamist (nt ärevus) ja tegeliku koormuse suurendamist (mõtete koondamine, märkmete tegemine). Vahelelükitud küsimused võivad tekitada teadmiste testimise efekti andes võimaluse mälu suurendamiseks ja varasema teabe kasutamiseks. Vähemoluline ei ole ka enesehindamise võimalus video lõpus (seda võib teha ka juhendaja).
- Interaktiivsed funktioonid õpilastele kontrolli andmiseks – õppijad, kes saavad videote abil protsesse juhtida või kontrollida, saavutavad paremad õpitulemused, sest saavad ise valida olulisima või vajadusel liikuda edasi-tagasi.
- Suunavate/juhendavate küsimuste kasutamine – sissejuhatuses suunavate küsimuste küsiminine parandab oluliselt testitulemusi. Suunavad küsimused aitavad oluliselt kognitiivse koormuse suurendades tegelikku ja vähendades välist, sest suunab kohe alguses õppijate tähelepanu kõige olulisemale, mis juhtuma hakkab.
- Video kui üks osa ülesandest – videote kasutamine ühe osana suuremast ülesandest aitab paremini mõista kogu ülesande konteptsiooni.
Oluline on meeles pidada, et video vaatamine võib olla passiivne kogemus nagu lugemine, õppevideod saab aga muuta aktiivse õppimise ja enesehindamise protsessi osaks, et saavutada soovitud osalust ja õpitulemusi.
Lugemispäevik on digitaalse õppevara õppeaine üks ülesanne ja hindamisele pääsemise eelduseks.
Allikas:
Brame, C. J. (2016). Effective Educational Videos: Principles and Guidelines for Maximizing Student Learning from Video Content. CBE-Life Sciences Education, 15(4), es6. https://doi.org/10.1187/cbe.16-03-0125
Merlin õpib haridustehnoloogiat 